Ma joon juba mitmendat tassi kohvi.
Konjakit ei paista kuskil.Stop.Ma leidsin jerezi sherry(tiramisu!)pudeli!Attention!
Veini ma jõin täna pärastlõunal balleti kõrvale.

Tänased Simpsoni osad selgitasid välja, et Bart Simpson on gei.
Homer Simpson leidis, et Bart peab meheks hakkama ja viis ta metsa hirve tulistama.
No hirve ei paistnud kusagil ja Homer ja tema sõbrad jäid lõkke äärde magama.
Aga, et üritust mitte maha kanda sõitsid nad magav Bart süles jõuluvana põdrafarmi.
Homeri sõbrad avastasid , et Bart magab ja küsisid:"Kuule Homer, aga sul on tütar-teeme temast mehe? Talle meeldib tulistada?!"
Homer raputas pead:" Oeh, mu tütar on taimetoitlane ,ta ei tulistaks iialgi põtra."
Põdrad peksid ofkoors Homer Simpsoni läbi ja õigel hetkel saabus kaugjuhitava jõuluvanarobotiga hättasattunud Homerit ja Barti päästma perekonnatuttavast geimees John.
Homeri sõbrad karjusid: "Aitäh, et meid päästsid John-me teeme nüüd mida iganes sa soovid."
John naeratas.
Homer aga patsutas Barti teel koju ja teatas:" Poeg, tee oma eluga mida soovid, mina ei sega vahele.Peaasi, et sa õnnelik oled."
Lisa Simpson:"Jou Bart, isa arvab, et sa oled gei."
Bart:" Ahah."
:D

Moekunstnik Arne Niit(oli au teda kuulata hiljuti Laura korraldatud üritusel) soovitas MTV-d vaadata kui tahad teada mis TOIMUB.
No ma vaatasin siis: keegi tütarlaps nimega Hilary Duff laulis pidutsemisest.
Shakira purustas oma boyfriendi autot.


Telekas on põnev.
Mul pole telekat.
Naljakas on.
Telekas on...imelik.

Ma pole mingi kultuuriinimene kui ma tahaks kohvi konjakiga!
Ma pole ka päkapikk, kes köögis 100-grammiseid kange kangutab.(Jah, Malwiina!)


Mul on vaja inimeseks saamisel:

kohvi
konjakit
jäävett sidruniga
postkaarti Kerttult (ja ühisfotot queen Beatrixiga)
rahu
vaikust
arvutimängu "lasagne from heaven"
natuke paberit ja katkist pliiatsit (must pastakas on hea)
pildiraamatut antarktikast
natuke muusikat ja midaiganes-kusmaolen-inimesi



suur tänu


kummardustega



anton nari




p.s pildil Eduard Tubin (remember ballett Kratt!)

"Kuule?!"

"Noh?"

"See Pelikan seal."

"Noh?"

"Mis noh? Kas sulle ei tundu, et see pelikan seal jõllitab kahtlase näoga?"

"Ära vaata kui ei meeldi."

"Ta käib mulle närvidele, kui ta seal silmi pilgutab"

"Kurat, ära vaata seda pelikani siis."

"Äkki tal on silmad haiged?"

"Misasja!!!"

"Noh. äkki ta pilgutab silmi sellepärast, et tal on silmad haiged"

"Noh ikka vahib veel või?"

"Ei vahi, nüüd pani prillid ette ja loeb mingit ajakirja."

"Noh, aga mis sest pelikanist enam."

"Aga tal on silmad tõesti haiged-kannab prille ja värki."

"Pole enne näinud siis lühinägelikku lindu vä?"

"Ma pole näinud ajakirja lugevat pelikani."

"Kahju küll."


"Ja kui päris aus olla, siis veel vähem olen ma näinud kaubamajade katalooge lugevat pelikani."

"No aga lindudel on ju ka asju vaja."

"Arvad?"

"Sul on ju ka asju vaja."

"Tõsi see on, kuid ma mõtlesin, et..."


"Tead mees, ära mõtle nii palju....."








p.s Minu vastaskorteris elavad 2 noormeest, kes peavad technopidusid.
Ühel õhtul koputas techno-mees ukse taga ja küsis viisakalt kas ta võiks tikke laenutada. Mul oli juhtumisi köögis "Pelikanmehe"(no see on üks Soome lastefilm)tikutops.
No ma pole kade tüdruk üldse.
Ja techno noormees nr.2 tõi pelikanmehe tikud ilusti tagasi ka.
Aga mu naabrite naaber, kelle uksele on musta markeriga kirjutatud "FUCK YOU!", see tähendab siis, et.....nohh...teda ma pole veel kordagi näinud.
Ju siis on tal oma tikutops olemas.:D

Kõik saab alguse kui sa enam ei usu.
Näiteks seda, mida raadios mängitakse või telekas näidatakse.
Sa ei usu enam suurt osa asju, mida sa näed ja kuuled, sest need ei huvita sind ja kui sa endasse süüvid-ei ole kunagi tõeliselt huvitanud ka.
Siis veedad sa päevi tühjalt enda ette passides. Vaikusest saab suur Hiina Müür ümber sinu.
Müra, mida sinu ümber luuakse ,on vajalik vaid selleks, et sa mitte mingil juhul mõtlema ei hakkaks.Ei ole oluline, mida raadios öeldakse - see ühetooniline müra kaotab oma mõtte juba esimeses noodis.Ajalehtedes rõhutatakse ühte ja sama ideed 40 korda ridade peal ja ridade vahel kuni sa hakkadki uskuma, mida sulle räägitakse.
Oluline on, et MIDAGI öeldakse.
Ometi sa tahad midagi mäletada.
Sa ei taha meenutada ühetoonilist müra.
Sa paned käed kõrvadele,aga siis sa lihtsalt näed värve ja asju.
Kõigel on kuju ja värvitoon, mitte miski peale õhu ei taha olla läbipaistev.
Ja kui sa juhtumisi teed tööd või õpid või oled pühendunud kellelegi või millelegi, siis ei ole sul aega, et maha istuda ja natuke mõelda.
Ja isegi kui sa mõtled, siis hakkad ehk tegutsemagi, kuid oma tegutsemisega oled valikuvõimalustest kõrvaldanud võimaluse teises suunas tegutsema hakata.
Suund on valitud.
Kui sa oled suitsetaja mõtled ehk, et peaks maha jätma.
"Jätame koos!" mõtled sa enesekeskselt ja püüad sõbraga koos suitsetamist maha jätta.
Sõber suudab ja sina ei suuda.
Paratamatus.
Sa teed asju kas liiga palju või liiga vähe. Mitte mingil juhul ei tee sa asju parasjagu.
Sa kardad asju, mida sulle öeldakse, et PALUN KALLIS KARDA NÜÜD seda, seda ja seda ja ära mitte mingil juhul unusta, et maailmas valitseb ka oht x, oht z ja oht y.

Ja sa joonistad püüdlikult tabeli, mis koosneb maailma ohtudest, õudustest ja katastroofidest ja nende keskele joonistad sa naeratava enda.


Ja su joonistamisõpetaja seisab su selja taga nagu kunagi 10 aastat tagasi, lööb käsi kokku ja hüüab:" Nii andekas laps!Sa ei ole neid asju ju kunagi näinud, aga oi kui tõepäraselt üles joonistasid!"


(Mõttes sa ohkad, et ikkagi sa ei oska nii rõvedalt joonistada nagu elu TEGELIKULT on.)

Tegevus: umbes poolteist aastat tagasi Eesti Vabariigi pealinnas
Tegelane:kohe kirjeldan


Vabaduse väljakul:

"Kustkohast võtab ta (kuulus Eesti näitleja) pähe, et ma teda tahan?!!!Aru ma ei saa! Teil Eestis on ikka asjad väga huvitavad!"

(kulgeb demonstratiivse rahuga kontsade pahaendelisel klõbinal hooletult üle sõidutee, pikk siidsall efektselt üle õla, äärmiselt ohutuna mõjuv "nojah-mind-ei-huvita-pange -end-põlema-nägu" ees. )

Öösel kohas nimega "Chillout" :

"Mida sa tead Soome heliloojatest?"
"No ma tean Sibeliust!"
"Püha taevas, kas ainult Sibeliust?!!!Neid on ju veel nii palju...Aho, Raitio, Englund.
Oh aga millest veel rääkida siis!Põhimõtteliselt ma tutvustan sulle nüüd paari inimest..."

Siinkohal tõstan ma mõttelise tervitus champagne-pokaali
kõigile Tallinnas viibivatele diplomaatidele ja kultuuriesinduste inimestele!!

Carrie Bradshaw nutaks praegu ja Holly Golightly muretseks kiiremas korras käekoti-koera.


Teretulemast Hullumaja Puhvetisse, joogid on maja kulul!

Admiraliteedi basseinis elab üksik vana ja paks luik.
Kui Tallinnas toimusid Sadama päevad, siis ajalehes kirjutati temast ja õhutati talle saia tooma.
Sadama päevadele ma ei jõudnud, kuid olen Admiraliteedi basseini äärsetes laevades käinud. See on ikka linna esinduslikeim kai.
Luik tunneb end seal üsna koduselt.
Ma ei ole teda ammu näinud.
Aga selle peale ütleksid mõned , et keda kotib üks kuri luik Admiraliteedi basseinis.


Mind ei huvita, mida teised inimesed arvavad.
Kui sul on kuskil maailmas sõber, siis sa tunned tast puudust.

Isegi kui ta on lind.
Isegi kui ta on paks.
Isegi kui ta teeb näo, et on kuri.

Kui ma teda esimest korda nägin naeris ta nagu kanaarilind mitu heliredelit maha.
Kõigil järgmistel kohtumistel on süvenenud destruktiivsus, dekadents ja kõik need muud d-tähega sõnad.

Kui kanaarilinnul puuris igav hakkab, siis ta lõugab oma lindude keeles: "Mis passid, tahad lõuksi saada vä?!!!"
Ja kui igavusest saab tema põhiline seisund, siis jääb ta magama ja toksib unes nokaga nähtamatuid vaenlasi.

Aga kui kanaarilind puurist lendu pääseb, siis tiirutab ta elegantseid ringe ümber laelambi, flirdib akna taga ahhetava varblasega ja on oma psühhedeelsuses ääretult inspireeriv lind, kelle provokatiivsus paneb proovile nii mõnegi kiindumuse.


You can never tame a wild bird!
Kas ma pidin tõesti saama täiskasvanuks,et sellest aru saada.






foto: www.birdsofparadiserus.com

Katoliku kirikus ,mis pühitseb neitsi Maarja pärispatust pääsemist seisab altari ees
valges kuues püha isa ja loeb kolmele vanaprouale katkendeid piiblist.
Ta suu liigub katkendlikult teksti rütmis, mida ma ei kuule , sest seisan kiriku väravate juures.
Pimeduses sätendavad kiriku vitraazaknate mosaiiigid, aga vanatädid neid mosaiike vist ei näe-nad kuulavad usinalt pühakirja.
Minul on mosaiigid.
Vanaprouadel jutlus.

Eile istusid kaubamaja ülemisel korrusel nooblis restoraanis kolm vanaprouat pärlite ja karusnahast mütsidega.
See oli sõbrannade kohvitund, millele ma peale sattusin.

Aga üks vanamees Raekoja platsi ääres käis mööda seinaääri ja kordas omaette valemeid.Tal oli malelaud käes, aga ma ei näinud seda, sest seisin Huudlevate Sudengite kuju juures.

Õhtul "Suudlevates tudengites" suudlesid noored laivis ka. Mul oli klaas majaveini ees.Üks rahulolev härrasmees , kes istus oma daamiga kõrvallauas tõstis klaasi ja
raputas seda nagu oleks seda terve elu veiniistandustes harjutanud.

Aga eksamite ajal on kergemeelsus moes.
Sõprade ja deitimise terviseks!

Vanaduses jõuab ju malet mängida ja pühakirja kuulata!






foto: iceblog.puddingbowl.org

Tänane stseen on filmist "Breakfast at Tiffany`s".
Ja kui ma peaksin põhjendama miks just SEE...- aga miks mitte?
Kas teie siis ei tunne vahel, et kõik on nii imeilus ja elu on hea, kuid kui keegi küsiks uuesti -oleksite nõus alates homsest elama teistsugust elu teiste inimestega ja teises kohas.
On see siis üldse võimalik?
Olla ÄRA.
Iseenda eest ei saa minna ÄRA?
Saab.
Juhul kui sa ei ole see, keda arvasid end olevat.
Kummaline on aga see, et väga vähesed mõistavad, et neil on olemas pärismina.
Ja kui see teadmatuses inimene meenutab näiteks aastavahetusel oma elu ilusamaid hetki, siis olid need kõik "PÄRIS".
Ma olen märganud, et pärismina kaotamise tunne on väga paljudel mu sõpradel.
Mis ma oskan öelda?
KEEP FIGHTING






Holly Golightly: You know those days when you get the mean reds?
Paul Varjak: The mean reds, you mean like the blues?
Holly Golightly: No. The blues are because you're getting fat and maybe it's been raining too long, you're just sad that's all. The mean reds are horrible. Suddenly you're afraid and you don't know what you're afraid of. Do you ever get that feeling?
Paul Varjak: Sure.
Holly Golightly: Well, when I get it the only thing that does any good is to jump in a cab and go to Tiffany's. Calms me down right away.


Lähme Tiffanysse.
Ostame ilusaid asju.
Joome end keset päeva purju.
Kõlab nagu plaan.
Võimas mästerplän.
aga
oo ei
see on nii "last month".
Ainus võimalus tänapäeval hälbida on olla normaalne.
Aga seda me ju keegi ei taha.

:)

Hähä.