Kõik saab alguse kui sa enam ei usu.
Näiteks seda, mida raadios mängitakse või telekas näidatakse.
Sa ei usu enam suurt osa asju, mida sa näed ja kuuled, sest need ei huvita sind ja kui sa endasse süüvid-ei ole kunagi tõeliselt huvitanud ka.
Siis veedad sa päevi tühjalt enda ette passides. Vaikusest saab suur Hiina Müür ümber sinu.
Müra, mida sinu ümber luuakse ,on vajalik vaid selleks, et sa mitte mingil juhul mõtlema ei hakkaks.Ei ole oluline, mida raadios öeldakse - see ühetooniline müra kaotab oma mõtte juba esimeses noodis.Ajalehtedes rõhutatakse ühte ja sama ideed 40 korda ridade peal ja ridade vahel kuni sa hakkadki uskuma, mida sulle räägitakse.
Oluline on, et MIDAGI öeldakse.
Ometi sa tahad midagi mäletada.
Sa ei taha meenutada ühetoonilist müra.
Sa paned käed kõrvadele,aga siis sa lihtsalt näed värve ja asju.
Kõigel on kuju ja värvitoon, mitte miski peale õhu ei taha olla läbipaistev.
Ja kui sa juhtumisi teed tööd või õpid või oled pühendunud kellelegi või millelegi, siis ei ole sul aega, et maha istuda ja natuke mõelda.
Ja isegi kui sa mõtled, siis hakkad ehk tegutsemagi, kuid oma tegutsemisega oled valikuvõimalustest kõrvaldanud võimaluse teises suunas tegutsema hakata.
Suund on valitud.
Kui sa oled suitsetaja mõtled ehk, et peaks maha jätma.
"Jätame koos!" mõtled sa enesekeskselt ja püüad sõbraga koos suitsetamist maha jätta.
Sõber suudab ja sina ei suuda.
Paratamatus.
Sa teed asju kas liiga palju või liiga vähe. Mitte mingil juhul ei tee sa asju parasjagu.
Sa kardad asju, mida sulle öeldakse, et PALUN KALLIS KARDA NÜÜD seda, seda ja seda ja ära mitte mingil juhul unusta, et maailmas valitseb ka oht x, oht z ja oht y.

Ja sa joonistad püüdlikult tabeli, mis koosneb maailma ohtudest, õudustest ja katastroofidest ja nende keskele joonistad sa naeratava enda.


Ja su joonistamisõpetaja seisab su selja taga nagu kunagi 10 aastat tagasi, lööb käsi kokku ja hüüab:" Nii andekas laps!Sa ei ole neid asju ju kunagi näinud, aga oi kui tõepäraselt üles joonistasid!"


(Mõttes sa ohkad, et ikkagi sa ei oska nii rõvedalt joonistada nagu elu TEGELIKULT on.)