Kas keegi on näinud kui ilus on Londoni taevas öösiti?
Kui sopilised on Barcelona tänavad?
Kui hea on Praha õlu?
Kas keegi teab mis toimub Ukrainas?
Kuidas elab Venemaa?
Kas Jaapanis on head peod?
Ma ei tea.Ma ei tea.
Ma olen seal juba käinud....unes.
Ma ei taha reisida, sest reisimiseks pole vaja kuhugi minna.
Ma reisin iseendas.
Varsti ma pean reisima.
Isegi kui mu tiivad ei kanna.
Ja isegi kui ma tegelikult ei jaksagi lennata.
Sest lendamisest on kaua aega mööda läinud..... ainult väiksed lapsed oskavad lennata.Suurtel inimestel tuleb see oskus uuesti omandada.
Aga ma ei muretse üldse niipalju, sest seal kuhu ma lähen on alati postkontor ja seal on paber, millele ma kirjutan oma read sulle...teise inimesena.Kauge inimesena.
Oma tulevikust.
Aga praegu tahan ma need read kirjutada sulle siinsamas....SIIN linnas, kus ma olen.
Ja ma ei kirjuta neid ridu paberile, vaid kõnniteedele, parkidesse, kohvikutesse ja kinodese.....jõe äärde.....sildadele.
London, Barcelona ja Praha on siinsamas.
Tema silmades.
Kesiganes ta ka ei oleks ja kusiganes sa teda ka ei näeks.
p.s
Homme on alles teisipäev......aga siis tuleb kolmapäev ja siis neljapäev(Helenaaaaa!ära unustaaa)ja Männ(ära unustaa popkorni tulele panna)ja
Kelli(ma toon sulle limpsi) ja.....!puta madre! homme ongi giljotiinipäev...bakalaureusetöö kaitsmine.
Kuidas ma küll oma lollust varjata suudan?
Kas meik aitab?
Kui sopilised on Barcelona tänavad?
Kui hea on Praha õlu?
Kas keegi teab mis toimub Ukrainas?
Kuidas elab Venemaa?
Kas Jaapanis on head peod?
Ma ei tea.Ma ei tea.
Ma olen seal juba käinud....unes.
Ma ei taha reisida, sest reisimiseks pole vaja kuhugi minna.
Ma reisin iseendas.
Varsti ma pean reisima.
Isegi kui mu tiivad ei kanna.
Ja isegi kui ma tegelikult ei jaksagi lennata.
Sest lendamisest on kaua aega mööda läinud..... ainult väiksed lapsed oskavad lennata.Suurtel inimestel tuleb see oskus uuesti omandada.
Aga ma ei muretse üldse niipalju, sest seal kuhu ma lähen on alati postkontor ja seal on paber, millele ma kirjutan oma read sulle...teise inimesena.Kauge inimesena.
Oma tulevikust.
Aga praegu tahan ma need read kirjutada sulle siinsamas....SIIN linnas, kus ma olen.
Ja ma ei kirjuta neid ridu paberile, vaid kõnniteedele, parkidesse, kohvikutesse ja kinodese.....jõe äärde.....sildadele.
London, Barcelona ja Praha on siinsamas.
Tema silmades.
Kesiganes ta ka ei oleks ja kusiganes sa teda ka ei näeks.
p.s
Homme on alles teisipäev......aga siis tuleb kolmapäev ja siis neljapäev(Helenaaaaa!ära unustaaa)ja Männ(ära unustaa popkorni tulele panna)ja
Kelli(ma toon sulle limpsi) ja.....!puta madre! homme ongi giljotiinipäev...bakalaureusetöö kaitsmine.
Kuidas ma küll oma lollust varjata suudan?
Kas meik aitab?
posted by Anari at 1:17 PM
2 Comments:
sinu kirjatükke on alati nii põnev lugeda, kas need on sinu enda mõtted või intrepreteerid neid raamatutest
Tsau, need on mu enda mõtted kõik.
Saan inspiratsiooni loomulikult kõigest, mis mind ümbritseb.
Selles jutus on aga üks viide Emil Todele -tunnistan üles.
"Ma ei taha reisida.Sest kõikjal on alati see sama koht.Tahan reisida sinus.Sest iga hetk sinus on nagu uus vaade uuele rõdule"
appi mai mäleta rohkem.
Jah, see oli ta luulekogust "Mõõt" see mõtteavaldus.Aga üldiselt ma ei kopeeri kedagi(vähemalt enda arvates)püüan alati ikka viite juurde panna.Disabled Readersis pole see õnnestunud.Seal ma kirjutan ikka täiesti lambist kohati.Siin ma vähemalt kontrollin end mingil määral.
:)
Post a Comment
<< Home