Kui teil juhtumisi on keegi õppejõud või mentor, siis suure tõenäosusega saadaksite talle meili. Suhteliselt lühikese ja kirjavigadega.
Õppejõud vastaks veel lühemalt ja emotsioonitumalt.
Kuid Arthur Rimbaud-siis 17-aastane poeet võttis kätte ja kirjutas oma kirjanduslikule nõuandjale ja professorile.
Rimbaud oli sõber hallutsinatsioonidega armastades pööraselt luuletaja Verlaine`i.
Kiri on kirjutatud enne Pariisi minekut, enne pöörase, ennasthävitava dekadentliku elu algust.

See on teist korda kui Anton Nari tõlkes saab siin lugeda Rimbaudi mõtteid.Kui ma rikkaks saan, siis saab minu saidil osta reklaami ja eeldatavasti hakkavad teie armsate silmade ees vilkuma absindireklaamid.
Ühesõnaga pahed saavad rohelise tule.
(Aga esimene Rimbaudi kiri on leitav kuimaieksi maikuust 2005 RK-s)






Kiri Theodore De Banville`ile, 24.mail 1870-ndal aastal

Charleville(Ardennes), 24.mail 1870
Härra Theodor de Banville`ile


Hea professor,



Oleme jõudnud armastuse kuudesse; olen peaaegu
seitseteist.
Lootusrikas ja unistusi täis iga nagu öeldakse ja olen alustanud-lapsena, keda puudutas muusa-vabandust kui see on banaalne, väljendama oma uske, lootusi, tundeid-kõiki neid poeedile kohaseid asju-nimetan seda Kevadeks.

Ja kui ma saadan teile mõned neist värssidest-seda oma hea kirjastaja Alph.Lemerre`i kaudu, siis on see sellepärast, et ma armastan neid Parnassi poeete-alates poeedi Parnassi kuuluvusest on ta armunud ideaalsesse ilusse; seda ma imetlen teis ,naiivsena , teie Ronsardi järglasena, me 1830-ndate meistrite vennana, tõelise romantiku, päris poeedina.
Sel põhjusel siis-see on rumalavõitu, kas pole, kuid ikkagi?....

Kahe aasta pärast, võib-olla ühe aasta möödudes, peaksin olema Pariisis.
Anchio, ajakirjandushärra, minust saab Parnass!
Ma ei tea mis on mu sees...mis otsib väljapääsu.....Ma vannun, kallis professor, et jumaldan alatiseks kahte jumalannat-Muusat ja Vabadust.

Ärge kurvastage liialt neid värsse lugedes....te suudaksite mind õnne ja lootusrikkuse saatmisega hulluks teha, kui seda vaid sooviksite, hea professor, leida kohta Credo in Unamile Parnassil...peaksin olema seal viimane number. See oleks kõigi poeetide ühine Credo!..
Ambitsioon! Oo hull ambitsioon!


Arthur Rimbaud