Räppiv Kohuke esitleb

2011-09-19T14:23:00.000-07:00

Head aega
Ilusat kella
Sõbralikke osuteid
Aeglast liiva
Sõnatuid seiereid
Kasuta seda kallis
See on kõik mis sul on

2004(?)

2011-09-19T14:05:00.000-07:00

Aint siis kui sul põle midagi
Aint siis hakkad aru saama
Kui väga sa oled tahtnud mahtuda pisikesse pudelisse
Nagu suur ja võimas purjelaev
Selle asemel, et seilata meredel
Lastiks rummi ja kulda

2011-05-19T05:13:00.001-07:00

tooge meile inimkonna parimaid veine
siia ja kohe
me joome silmadpärani tühjaks pudelid
viimase kui ühe

tooge meile määgivaid lambaid
eksinud lehmi
ja ujedaid kanu
me kugistame nad silmadpärani alla
viimase kui ühe

tooge meile inimkonna parimaid inimesi
siia ja kohe
me paneme nad hellalt tasku ja võtame endale
viimase kui ühe

2011-03-26T06:40:00.000-07:00

Gondlisõitudest ja tuvidest ei saa väsida
Nagu kohvikute ja mere lõhnast

Aschenbach peegeldab Tadziot
Lugematutel tänavanurkadel

Veneetsias surrakse
Tuvidele suurejooneliseks vaatemänguks

Aga millises linnas elatakse
Ja kas tuvidel on sinna asja

2011-02-19T14:13:00.000-08:00

Brooklyni sillal kõmisevad autod
Mõned neist taksod
Sealsamas süütasid sigareti

Rasked rauast konstruktsioonid
Kumisevad õrnalt
Tuul puhub suitsu eemale

Grafiti seinal ütleb EASY
Kuid miski pole nii kerge
Kui tuuleiil Brooklyni sillal

Ei ole meil ühtegi kohvikut minna
Sest enam kui kindel see
Et raadiost alati mängiks seesama lugu

Mida sosistas tuuleiil Brooklyni sillal
Ja autodest said äkitselt trummid
SO EASY
Oleks nüüd lendu tõusta

2010-12-11T13:47:00.000-08:00

Sama oluline kui raamatu väljaandjatel on teha maitsekas otsus ja valida ilmuvale raamatule inspireeriv kaanekujundus ja mitte suvaline pilt, jah täpselt niisama oluline on igal algaval päeval vaadata õue õigesti ette manatud näoga.
Asjaliku või õnnetunnet imiteeriva näoga, mis ei tekita kellelgi soovi liigseid küsimusi esitada. Vahel lähevad inimesed õue ja unustavad ette vale näo.
Ja siis pole midagi imestada, et neile hakatakse juba päeva alguses valesid küsimusi esitama.

2009-12-08T06:58:00.000-08:00

PÜHAPÄEVAL SAAB PANNKOOKE!

2009-12-03T04:54:00.001-08:00

Hull mees tormas täna mööda vanalinna ja teatas naeratades möödujatele:
"Ei ole hullu!Ei ole hullu". Paar kuud tagasi ta ütles, et tema ongi jumal.
Kui hullu ei ole, siis kas see tähendab, et kõik on hästi või hoopis seda, et teda ei ole. Ja kui lähtuda tema eelnevast väitest, et tema ongi jumal, siis "hullu ei ole" tähendaks, et jumalat ei ole. Teda ei ole.
Ometi ma näen teda, ta peaks olema olemas.
Jumal või kurat seda teab.
Nii nad tapsidki meie Ferdinandi ja ka meie jumala.
"Mäevaimud kaitsku teid", ütles eile üks Peruu indiaanlane, aga tema oli filmis ja ei teagi kas päriselt olemas. Lootus sureb viimasena.

Neid nähtamatuid inimesi on veel, kes on vägagi olemas.
Üks tragikoomiline prostituut (Ta sarnaneb tegelastele Almodovari filmist "Naised närvivapustuse äärel"), kes Viru tänavalt kliente otsis ja ükskord Viru väravate juures sassis juuste ja brutaalselt laiali hõõrutud huulepulgaga ja katkiste sukkadega minust mööda lonkas.Ta oli hiljuti heas tujus? Mis tuju on aga neil, kes inimeste seast välja ei paista, neil kes on nähtamatud?

2009-11-09T04:34:00.000-08:00

Luuletajad avaldavad kogusid,
Mis peaksid olema siirad
Aga ei ole
Tahaksid olla
Aga ikkagi ei ole
Kesse üldse tänapäeval aus on
Kas see kes avaldab oma mõtteid
Arvates, et on tõele kuidagi lähemal
Või see kes ei proovigi veel avaldada
Sest teab kui kaugele ta jääks
Või on hoopis liiga arg või liiga laisk
Täiuslik poleks see hoolimata kõigest

ja härra Robert Walser jalutaks vaimuhaigla lähistel lumeväljadel
kuni leitakse lumme külmunud kirjaniku laip

traagilisi lõppe nad armastavad
verejanulised lugejad
sest kirjanik kirjutab oma verega
ja saab Nobeli preemia nagu Herta Müller

või siis külmub mõnes vahvas väikeses lumehanges
ja siis avaldavad luuletajad kogusid
mis peaksid olema siirad
aga ei ole

ärge küsige minult, olen arg ja laisk

2009-10-05T14:20:00.000-07:00

miniatuurne pliiats
plahvatab miljoniks tükiks
ta tahaks kirjutada pisarpärlseid etüüde
majandusraskustes inimeste lemmikloomade toetamisest

ja võib-olla ka erasmuse peost, millega aidataks bhutani lapsi

aga pliiatsil hakkab endast kahju
ja ta oksendab esimesele vastutulijale näkku
kaunilt ja kaua

aus pliiats
jutupliaats
kõikide proletaarlaste eesrindlik tööpliiats
jõuab viie aastaga euroopa vingemate pliiatsite sekka
kes siis veel!

foto: John dos Passos
www.wissen.de
used by antonnari,noncommercial reasons

2009-05-21T05:41:00.000-07:00

Üks klounilõust mind malbelt tervitas
ja hullumeelne õhku torkas noa
ma seisin nõutult, olin relvita
kes andis tsirkusele tulla loa

2009-01-26T16:12:00.000-08:00

Präägu on jaanüäri lõpp.Lumi lõhnab vettinud tihaste järele.

2008-12-08T12:32:00.000-08:00

ÕHK

Täna ma tahan kirjutada õhust. Õhk, mis võib olla lume-eelne, talvehommikute selge jäine ja lohutav õhk.
Võõra, mööduva mehe sigareti õhk.
Mööduva naise paljulubav ja soe parfüümi õhk.

Õhtuti koju sõitvate inimeste autodest paiskuv kibe ja mürgine õhk.
Metsa samblike ja kuusekoore õhk.

Pehme ja paitav padja õhk.

Maailm on õhuline ja mulle see meeldib. Õhk on vist ainus element, mis inimest iga päev kallistab ükskõik kui räpane, puhas või selge ta on.

2008-11-20T15:12:00.000-08:00

Hoi!
Mulle meeldivad selle Türgi näitlejanna silmad.
Ja mulle meeldib ta kergelt päevitunud nahk.
Tal on soe ja suvi.
Vähemalt selles filmis, millest ma kunagi kirjutasin.
Filmis oli muidugi kõik palju keerulisem.
Mulle meeldib see päevitunud ilusa inimese ilus hetk iseendaga.

Neid hetki enda jaoks peab võtma.
Päevitunud ja sama ilusaid.

kallistades,

A.nari

2008-10-25T15:36:00.000-07:00

Tere... (entusiastlikult)
Võtke istet...(lõbusalt)
Kas Te kohhvi kah soovite? (kahtlustavalt)
Aga kommi? (pealetükkivalt)
Mõni küpsis? (mänglevalt)

KAOB KÖÖKI

A võib-olla klaasike veini ja mõned juustu ja puuvilja kombinatsioonid?(selginenult)

Igav meil ei hakkaks.
Ja juttu jätkukus kauemaks, njah. :D

2008-08-12T14:56:00.000-07:00

Läbipaistvad seinad. Läbipaistvad põõsad ja läbipaistvad puud.
Rong sõidab ja aknas kaovad maastikud, taevad ja varjud.
Vanamees pruunis ülikonnas süütab sigareti ja vahib kivistunud pilgul aknast välja.

Maapealne põrgu vajab vaid tuld, inimesi, kes sureksid ja kohvritäit ükskõiksust.
Kohvris on vanamehel ainult mõned päevasärgid, sokid, raamatud ja fotod. Muidugi karp sigareid ja prillitoos.

Sõita ära, kuid jääda alati maha.
Põgeneda, see tähendab maha jääda kahekordselt.
Põgeneda, see tähendab igavesti tagasiteed otsima jääda.

Läbipaistvad inimesed ei kao.

2008-06-26T14:22:00.000-07:00

Lõuna-Eestis Tilleoru võsas nägin üht lagunenud puumaja. Sisselöödud akendega lösutas ta kurvalt tee ääres. Astusin sisse ja ahmisin joovastunult endasse vettinud puidu, kakskümmend aastat tagasi keedetud kohvi, koltunud ajalehtede ja üksildaste õunapuude lõhna. Sulgesin silmad ja kujutasin ette, et see ongi mu kodu.
Kõdu ja ämblikuvõrkudega kaetud veider puulobudik, mis uksest sisse astudes igast nurgast kääksub ja purukslöödud akendest tuult sisse laseb, aga ikkagi kodu.
Ma oleksin valmis päevapealt sisse kolima...
Kuigi laes on mõni linnupesa ja nurgast võib ootamatult vastu susiseda rästik, on see koht kodune.

Rohtukasvanud aiast paistis väike künka alla ehitatud kelder.
Ideaalne veinikelder, mu kallid sõbrad.

Selles majas võis elada üksik torisev vanamees, kes ajaviiteks mesilasi pidas ja koduveini valmistas.

Vanamehe kere ei pidanud aga aastate koormat vastu ja ühel suveõhtul ei teinudki ta tugitoolis istudes enam silmi lahti. Ajaleht ühes käes ja kohvitass laual auramas lendas vanamehe hing parematele jahimaadele. Ja nii ta ehk leitigi kunagi aastal 1983.Kui melodramaatiline, jajah.

Vanamehe hing oli majas alles ja pidas endiselt nähtamatuid mesilasi. Ajalehtedest
võib lugeda kolhoosi tööliste viimastest rekorditest, aga need vanameest eriti ei huvitanud.

Minu hingel ei ole ka kodu.
Ja ka mind NEED asjad ei huvita.
Pardon.

2008-06-21T15:08:00.000-07:00

......................................................................................

NENDES HALVASTIVALGUSTATUD RUUMIDES, KUS PALJU SUITSETATAKSE
PUDELEID AVATAKSE
JA MUUSIKAT MÄNGITAKSE
NENDES HALVASTIVALGUSTATUD RUUMIDES
TUNTAKSE ÄRA "SEDA"-
MILLEST KIRJUTATI JA JÄÄDAKSE KIRJUTAMA RAAMATUID
NÜÜD JA IGAVESTI

HAAMER........................................................
................................

2008-06-19T15:58:00.000-07:00

SUFI

Keerlevad dervishid, neid on korraga palju. Valgetes hõlstides ja torumütsiga mehed, ohhoo, pöörlevad käed taeva poole pea kord vasakule kord paremale kaldus.

Nad lahustuvad õhus,nähtamatud keerlevad vurrid haihtuvad üksteise järel nagu oleksin neid just praegu ette kujutanud.

Muusika.

Segan kohvitassis suhkutükki kuni piim kohvis keerleb.....dervishid põgenevad läbi kohvi ja minu iseendani.

Väikesed keerlevad kratid.
Tantsivad end oimetuks.

Põlevast Estonia teatrist jookseb välja KRATT koos baleriinidega.
KIIRE ON.

Teater põleb ja suits keerutab tuulega taeva poole...

2008-06-18T14:29:00.000-07:00

Mai ole elanud Charleville`is, sest ma olen ise alati olnud see Charleville.
Igavus ja meelekindlus elavad kõrvalmajades.
Naabrid räägivad sosinal, sest seinad kostavad läbi.

Olen istunud kirikutreppidel ja matsutanud lõhesaia.
Amps-amps.
Ja siis olen ma tormanud hullunult inimeste vahel tehes näo nagu mul oleks kuhugi minna.Kuigi tegelikult ei ole.

Ja siis olen ma vaadanud tuvide lendu järgmisele katusele, imestades,et nad vist ei mõtle.Minagi ei mõtle.

Ja kuigi enamuse ajast olen ma järjekindlalt meenutanud Charleville`i,lohutan end mõttes, kui armas ja rahulik linnake see on.

Mida ma loomulikult välja ei ütle.

Ja kui ma siis ühel hetkel märkan, et olen Pariis.
On Eiffeli torn remondis.

2008-06-03T12:33:00.000-07:00

Tervitused Viidingule :)

Paul Pinna monoloog „Estonias“

Kui see elu on üks veider maskeraad
Ja mu laual aurab vastik päevapraad
Tahan laulda-joriseda sul need read
Laulu lõpuks ägised ja laule nead

Hommikul kui tõusin voodi krigisees
Tundus nagu oleks mulgi krigin sees
Balletiproovis tüdruk lavalt libisees
Orkestriaugus istus kutsu vigisees

Noodipaberites tuulas dirigent
Otsis kadund paberit neetud intelligent
Primadonna lava taga tõstis häält
Mina naersin, teised raputasid pääd

Esietendustel alati on lumm
Trügib kohtadele veetlev inimsumm
Esimeses reas ma nägin ühte lammast
Rõdul hunti kellel verepärlis hammas

2008-05-22T14:06:00.000-07:00

PIME MEES VIRU TÄNAVAL KOMPAB TEED VALGE KEPIGA.
OLEKSIN TAHTNUD TALLE ÖELDA, ET OTSE EES ON KOHVIKUTERRASS,AGA TA MÄRKAS SEDA ISEGI.
ILUSAL KEVADPÄEVAL ON INIMESTE SÜDA KERGE JA MEEL AVATUD SÄRAVATELE VÄRVIDELE, LÕHNADELE, PILKUDELE, REKLAAMSILTIDELE...
KLIKK-KLIKK-KLIKK....
ÜHETOONILINE KINDLAMEELNE TOKSIMINE...
KUHU LÄHED, PIME MEES...
INIMESTE SAMMUDE KÕMIN, HELEDATE JA MADALATE HÄÄLTE KOOR,LINDUDE SÄUTSUMINE ÜKSTEISEGA VÕIDU, PUNASED, KOLLASED JA SINISED LILLED.....
ROHELINE,VÄGA ROHELINE PARK......
HELE, VÄGA HELE, SININE TAEVAS MEIE KÕIGI PEA KOHAL...
KLIKK-KLIKK-KLIKK

MA TAIPAN, ET NÄEN ÄKKI KÕIKE, AGA EI VAATA
VAATAN PIMEDAT MEEST
TA ON AINUS, KES NÄEB
MINU SILMIS

SININE.SINISEM TAEVAS

2008-05-19T12:43:00.000-07:00

Ta ei vaata sinust läbi, vaid mööda.
Ta ei lähe sinust mööda, vaid läbi.

2008-04-28T12:00:00.000-07:00

Õigeusklikud naised värvilistes pearättides sammuvad risti ette lüües Toompea mäest alla. Kevadõhtu Tallinnas, päikseline ja täis pisikeste lindude säutsumist.

Balti jaamas kasiino ees väänleb üks mees, kes möirgab õhku arusaamatuid ja agressiivseid lauseid. Ta räpase krampides keha ümber on kogunenud nõutud politseinikud, kiirabiarstid ja uudishimulikud inimesed.
Ilmselgelt üledoosis narkomaan arvavad inimeste ehmunud või põlglikud näoilmed.
"Milline hirmus metsloom?!", sosistavad näod.
"Vaeseke?!", imestavad nad.
"See oleks võinud olla mina?!", mõtlevad nad.

Nurka surutud inimloom, keda ei oska endale võtta ei politseinikud ega arstid.
Tallinnas nii tavaline heidik.

Võib-olla viimane inimene.
Ainus, kes veel midagi tunneb.

Narkomaani ulgumises on midagi tõelist....ulgumist elu ja armastuse järele, mida ei tulnud...

2006-11-19T12:44:00.000-08:00

Des rimes. Mon auberge était à la Grande-Ourse.
- Mes étoiles au ciel avaient un doux frou-frou

Et je les écoutais, assis au bord des routes,
Ces bons soirs de septembre où je sentais des gouttes
De rosée à mon front, comme un vin de vigueur;

Rimbaud

Mida kõike veiniga võrrelda ei saa!!!
Boheemlast.
Ilu.
Muusat.

2006-10-28T14:25:00.000-07:00

tere,

räppiv kohuke siin.põrutavaid teadaandeid ei tule.

stay tuned

ma käin siia mõnikord hingamas.

2006-07-20T12:56:00.000-07:00

"Oodatud on asjatundlikud,loogilis-kriitilised ja lakoonilised fantaseerimist vältivad mõttekäigud.Liigne sõnaohtrus,metafoorsus, sümbolite rikkus jne ei osutu sageli probleemi lahenduse seisukohalt kasulikuks"

Cheers to Marek Järvik!
kursuse "Sissejuhatus sotsiaal-ja poliitilisse filosoofiasse" esseele esitatavad nõuded

Hmmmm.....

Ma väljusin sellest kursusest A-ga....

Interesting.

2006-06-09T16:16:00.000-07:00

Kui maailm oleks paberist ja sa lõikaksid selle väikesteks tükkideks ja sul oleks liim, sa kleebiksid selle tagasi kokku.
Võib-olla sa ei mäleta kuidas oli maailm enne kääridega lõikamist,kuid sa kleebid ta ikka kokku sellisena nagu sa ise soovid seda näha.
Raske on ilma maailmata elada.
Väikeste detailideta.

Kuid kui sa ei kleebigi oma maailma kokku ja paberitükid lendavad tuulega minema.
Siis hakkad sa ehk ringi käima ja oma maailma uuesti kokku kleepima.
Sa räägid inimestega ja leiad igaühes neist uue maailma....
sa õpid neid maailmu mõtteliselt kääridega oma elust välja lõikama.
Ja sa õpid uskuma, et see kõik kordub uuesti ja uuesti ja uuesti....

aga siis seisad sa nukralt ühel Londoni linnaväljakul
viskad tuvidele saia

ja sa saad aru
et mõned asjad ei kordu enam kunagi

aga sa muutud üha meisterlikumaks
ja leiad endale oma maailma

õpid kirju saatma
telefoniga helistama
ja kokku saama

aga see on juba
SÜSTEEMSÜSTEEM
(by chalice)

jasaeiteajasaeiteakuiheakuiheaolineilpäevadeljaöödelvaletadajatõtträäkidailmaetkeegiselvahetteinudoleks

2006-06-04T12:18:00.000-07:00

Sel päeval kui sa loobusid kõigest, mis sul oli ja sa ei tahtnud mitte midagi endale saada.
Sel päeval koputab Juhus(kui tahad loe: Jumal)uksele ja annab sulle kõik maailma varandused.
Aga ühtegi varandust ei anna ta sulle igaveseks.
Ometi kiindutakse asjadesse ja inimestesse nagu kestaks nad igavesti........

2006-05-29T13:17:00.000-07:00

Kas keegi on näinud kui ilus on Londoni taevas öösiti?
Kui sopilised on Barcelona tänavad?
Kui hea on Praha õlu?

Kas keegi teab mis toimub Ukrainas?
Kuidas elab Venemaa?

Kas Jaapanis on head peod?

Ma ei tea.Ma ei tea.
Ma olen seal juba käinud....unes.

Ma ei taha reisida, sest reisimiseks pole vaja kuhugi minna.
Ma reisin iseendas.

Varsti ma pean reisima.
Isegi kui mu tiivad ei kanna.
Ja isegi kui ma tegelikult ei jaksagi lennata.
Sest lendamisest on kaua aega mööda läinud..... ainult väiksed lapsed oskavad lennata.Suurtel inimestel tuleb see oskus uuesti omandada.

Aga ma ei muretse üldse niipalju, sest seal kuhu ma lähen on alati postkontor ja seal on paber, millele ma kirjutan oma read sulle...teise inimesena.Kauge inimesena.
Oma tulevikust.

Aga praegu tahan ma need read kirjutada sulle siinsamas....SIIN linnas, kus ma olen.

Ja ma ei kirjuta neid ridu paberile, vaid kõnniteedele, parkidesse, kohvikutesse ja kinodese.....jõe äärde.....sildadele.

London, Barcelona ja Praha on siinsamas.
Tema silmades.
Kesiganes ta ka ei oleks ja kusiganes sa teda ka ei näeks.

p.s
Homme on alles teisipäev......aga siis tuleb kolmapäev ja siis neljapäev(Helenaaaaa!ära unustaaa)ja Männ(ära unustaa popkorni tulele panna)ja
Kelli(ma toon sulle limpsi) ja.....!puta madre! homme ongi giljotiinipäev...bakalaureusetöö kaitsmine.
Kuidas ma küll oma lollust varjata suudan?
Kas meik aitab?

2006-05-26T19:03:00.000-07:00

Everyone thinks of changing the world, but no one thinks of changing himself.

TOLSTOI

2006-05-23T16:32:00.000-07:00

Ma hakkasin mängima tulega.
Aga ma ei karda enam, et see põletab.
Ma hakkasin mängima oma saatusega peitust.
Panused on kõrgemad kui eales varem.

....ja see on alles algus.

Oo Las Vegas......

sh*t!

Kell on pool kolm hommikul ja ma ei vastuta millegi eest, mida ma ütlen.

2006-05-22T13:14:00.000-07:00

Täna ma lugesin Eesti Päevalehte tänaval, nii et autod oleksid vastu poste sõitnud ja ma ise oleks oma üheksast elust kaheksa kaotanud.

Kaks inglise keeles jutustavat noort, kes olid Tartus vist esimest korda naersid üle tee minnes ja näitasid mu poole näpuga.
Ma vist jalutasin nagu transis neist mööda.

Nad vist ei tea, et Tartus ongi nii...et siin elavad veidrad inimesed.
Ma ostsin kaubamajast lehe ja jalutasin ilma sellelt pilku tõstmata kuni jõeni.

Jõe ääres paistis lõbusõidulaev nimega Pegasus.Taevas kogunesid mustad pilved.

Minul jätkus silmi vaid pealkirja jaoks "Cannes: braavo, Pedro Almodovar!"....

Ma vist pole oma perekonnas ainus, kes on lapsepõlves raamatuga vastu pead saanud.

I am proud.

2006-05-22T09:52:00.000-07:00

Ma seletan veidike, mis juhtunud on.Anton Nari avas oma blogi "Disabled Readers".
Miks?
Ta keeldub mulle sellest rääkimast.
Ta hakkas öösiti kahtlastes kohtades käima ja viimasel ajal on ta suutnud pidurdada oma meeletu magusaarmastust ja kohvinälga.Ta süvenes taas kirjandusse,aga kui ma midagi küsida proovin, siis ta karjub:"Talk to my hand!".

Ta on juba mitu kuud kuidagi veidralt käitunud.
Meil on arusaamatusi.Ma loodan, et seal, kuhu ta praegu läks...ta saab täiskasvanuks.

2006-05-20T14:38:00.000-07:00

SOME PERSONAL STUFF
(Ära loe kui ei viitsi.Mine jaluta koeraga õues või pese oma Mercedes puhtaks.Aa, sul ju pole Mercedest.)

Ei ma ei kustuta oma eelmisi jutte ära.
See läheb kõik TÄPSELT teemasse.
Ma olen tahtnud nii kirjutada, et ma ei kahetse midagi.
Ja ma unustasin küll allkirjastada ajakirjanike aukoodeksi(ehk jõuan veel kunagi), aga see ei loe.
Kes teab kui palju ma üldse ajakirjanik olen.Jumal seda teab.
Ma tahan kirjutada.Aukoodeks on minu südames-kõige kaugemas paremas sopis.
Ma ei taha elada allkirjade järgi.Ma ei usu paberitesse, ma usun inimestesse.
"Käsikirjad ei põle", arvas Bulgakov.
Aga see , mis on südamesse kirjutatud, see ei põle kunagi....ei põle ju?
Ja oma südant on raske paberile allkirjana kirjutada.Ausalt.

Ma tahtsin teile midagi öelda, kes te mind loete....
Te üllatate mind..pidevalt.....palun öelge miks see nii on.
Miks end inimesed minu kirjutatud asjades ära tunnevad (või ma eksin).
Ma saan feedbacki peaaegu alati nendelt ÕIGETELT inimestelt, kes mul silme ees olid kirjutamise ajal.
Kuidas te oskate end ära tunda?
Ma olen sõnatu.

Jah,ma tunnistan üles-iga minu kirjutis on pühendatud kellelegi.
Peaaegu alati.

Ma räägin teile seda vaid sellepärast, et ma just äärepealt oleks teie pärast
pisara poetanud.Aga ma ikka püüdsin olla TOUGH GIRL ja siis ma ,hehe, sain oma
meeleliigutusest üle.

Mul on hea meel, et inimesed on ilusad.(vahel on kole ka ilus)
Üsna paljud neist.
Või vähemalt need, kes mind inspireerivad.
Aitäh.
Kõik on suhteline.

"Kõik maailma hommikud on vaid ühe korra."
(Pascal Quignard)

2006-05-20T10:20:00.000-07:00

LATEST NEWS from Veski Villa
journalism awards 2006

Maire Aunaste haarab mikrofoni, koputab seda vastu DJ pead, puhub tolmust puhtaks ja alustab auhinnatseremooniat teatraalselt kandva pausiga, mille jooksul ta efektselt silmi pööritab ja salakavalalt naeratab.

Aga teatraalsed pausid on väga mõjuvad ja sellepärast tuleb neid tähtsatel hetkedel alati kasutada.

"Tere tulemast ajakirjandusosakonna Aasta Luuseri 2006 auhinnagalale....

ja nominendid on:

Anton Nari

Anari

(Annelis ,tahad ka oma nominatsiooni? A sa ei sobi selleks.)

Seinal süttib kiri: "APLAUS"

Kõik plaksutavad püüdlikult ja on väga kadedad.
Nominent võtab vastu auhinna ja siis teatab kõigile saalisviibijatele:"Küsige mu sõprade käest!Nemad teavad!Mina ei tea miks kuradi(siia sobib veel mõni ropp sõna, mis Lauristini naeratama paneb.Lauristin naeratab alati kui inimesed on sõnaosavad ja andekad.)pärast ma nii andekas olen!"

Kõik mõtlevad pingsalt:"
Miks küll mina ei saanud sel aastal auhinda?
Ma olen alati olnud nii veetlevalt mittemidagiütlev ja mõttetu.Miks tema!See pole aus, ma kaeban ta ümberringhäälingunõukogusse ja siis ta saab DISKLAFFI, sest ta on üks vastik AFF!"

Kallid sõbrad, auhind on minu! :D
Te ei saa seda sel aastal enam.

Soovin edu 2007.aasta üritajatele.

2006-05-18T03:36:00.000-07:00

Tsiteerin täna Anders Gronstedti mõtteid, sest läheneva reedese päeva puhul
on kasulik natuke mõelda, et kas oled valinud õige eriala.
Hoiatus: ma võtan selle postituse varsti maha, sest see ei haaku üldiselt mu teemadega.
Aga seniks hääv fann! :)

You go to a party and you see an attractive girl across the room. You go up to her and say, “Hi, I’m great in bed, how about it?”
That’s Advertising.

You go to a party and you see an attractive girl across the room. You talk to a friend about it. She goes up and says “Hi, my friend over there is great in bed, how about it?”
That’s Media Relations.

You go to a party and see an attractive girl across the room. You recognize her. You walk up to her, refresh her memory and get her to laugh and giggle and then suggest, “Hi, I’m great in bed, how about it?”
That’s Public Relations

You go to a party and you see an attractive girl across the room. You stand straight, you talk soft and smooth, you open the door for the ladies, you smile like a dream, you set an aura around you playing the Mr. Gentleman and then you move up to the girl and say, “Hi, I’m great in bed, how about it?”
That’s Selling.

You go to a party, you see an attractive girl across the room. SHE COMES OVER and says, “Hi, I hear you’re great in bed, how about it?”
Now THAT is the power of Branding.

2006-05-16T13:50:00.000-07:00

"Räägi mulle tõtt!",küsitakse inimestelt.
Kohtusaalides vannuvad inimesed piiblita või piibliga, et räägivad tõtt ja ainult tõtt.

Aga kas nad teavad, mis on tõde?
Kas nad on kunagi seda otsinud?

Mina olen noor ja loll inimene, mul pole elutarkust, aga minu arvates teeb tõde haiget.Teadmatuses on kergem elada.

Maailm läheks katki kui tõde ükskord välja tuleks.
Võime küll omaette poriseda, et miks on olemas niipalju "lolle inimesi".

Paradoks on aga selles, et lollus kaitseb inimest mõtlema hakkamise eest.
Kui inimene näeb tõde puhtal kujul enda ees, siis ta ei suuda seda välja kannatada.

Ta võib hulluks minna.
Mida arvata ühiskonnast, kus kõik loeksid Nietzschet?

On olemas mõned elukutsed,mis tõde eriti jõhkral kujul serveerivad.
Need ametikohad on nii poliitikas, teaduses, religioonis, meditsiinis etc....

Tõde ei ole kuigi meeldiv ja Da Vinci koodide inimestel läheb keerukaks.
Tõega tuleb osata leppida.
Enamus inimesi pole selleks võimelised, sest enesesäilitamistung on enamasti see, mis inimeste üle valitseb.
Gandhid, Ema Teresad ja teised "lollakad patsifistid" on inimkonnale arusaamatud friigid.
Seega tõde-ükskõik kui ilus või hirmutav see ei ole--tõega leppimine(ka iseendaga) on inimeseks saamise suurim eeldus.
Kõik ülejäänud ,kes eksistentsiaalsetel teemadel ei mõtle-neid juhitakse nagu roboteid.
Nad ongi robotid.

2006-05-13T10:38:00.000-07:00

C´est la mort.
Ma käisin matustel.
Eesti matustel.
See oli üks mees, kellel oli naine...nad mõlemad olid kunagi väga ilusad inimesed, täpselt nii ilusad, et kui nad praegu elaksid ja noored oleksid ,siis te võtaksite nad klubis tantsima.

Rõõmsad ja abivalmis inimesed.1970-ndatel aastatel oleks nad Woodstockis laineid löönud ja Los Angeleses filmipakkumisi saanud.
Nad olid mõlemad juba vanaema ja vanaisa.
Naine suri ära.
Mees jõi.Jõi aasta aega ja oli väga väga õnnetu.
Mees elas üksi.
Mehel elas Põhja-Eestis väikelinnas poeg, kellel oli perekond.
Mees, kes oli koos teiste üksikute elus pettunud ja naise kaotusvalu üle elanud meestega koos viina visanud...otsustas ühel kevadpäeval pojale rongiga külla minna.
Ta enne seda aga natuke jõi.
Ta oli kogu oma elu olnud väga hea südamega,hea huumoriga, uskumatult kena ja intelligentne mees.
Aga ta oli natuke joonud nagu ma juba ütlesin.
Keskpäeval jõudsis rong väikelinna....mees oli aga rongis magama jäänud ja sõitis kogemata liiga kaugele.
Jalgsi mööda raudteed tagasi sammudes, juhtus midagi.
Ta sai löögi kaubarongilt.
Kukkus.
Päev hiljem leiti mees raudtee äärest.
Nädal aega hiljem toimusid matused.

Ta nimi kirjutati hauaplaadile valesti.Sick!
Ta vanaprouast õde sattus hüsteeriahoogu kui oli pidanud sürrealistliku kõne.Naine oli kergelt ära pööranud, aga ta armastas oma venda ja ei häbenenud isegi "ärapööranuna" rääkida nii nagu ta mõtleb.Mis siis, et see naine oli nagu film.Ebareaalne.

David Lynchiliku matusekõne.

Nuttev naine eskorditi matusetalitluselt minema.

Maja ees ,kus matused toimusid jooksis tablool mehe nimi.....umbes nii nagu lennujaamas näidatakse saabuvaid ja lahkuvaid lende.

Mees, kes matusetalitlusel (ta vist peab neil kõigil kõnesid) kõne pidas ajas uskumatult lolli ja pateetilist juttu religioonist ja raha tähtsusetusest ja ajas pooled lahkunu eluloolised faktid segamini.
Ometi inimesed kuulasid ja andsid andeks.Miks küll?!!!

Võib-olla annab vana mees ka kunagi andeks, et tema matustel rääkis keegi meeletult lolli juttu.
Ta ehk naerab selle peale ja ütleb, et.....ah pole hullu,ikka juhtub.

Aga inimese elu on nii ilus ja tähtis asi.
Milleks jätta temaga hüvasti pealiskaudselt ja kiiresti.

Mehe sõbrad, keda tal ei olnud küll palju...kuid kes olid PÄRIS SÕBRAD....olid matusekõneleja peale kurvalt solvunud.
Just kurvalt.
Sest inimese viimasel teekonnal rääkida rumalat pealiskaudset konveieri-juttu....on kõike muud kui acceptable.

Mida ma mõtlesin sealjuures.....

kallistage neid, kes teiega on ja ärge jätke neid oma muredes üksi

MJÄU

2006-05-11T05:20:00.000-07:00

KAMPAANIA:

ÄRA ANNA OMA PUDELIT JÄÄKARULE, PAREM JOO ISE!

2006-05-10T07:42:00.000-07:00

Kes jättis botaanikaaeda oma merisea?
Halloo.

2006-05-08T13:09:00.000-07:00

Võta kätte üks ajaleht.
Tee see lahti ja loe....vaata mis sõnad esimesena ette tulid.

2006-05-06T12:25:00.000-07:00

MONA LISA-keda kotib?
Aga kotib ja kuidas veel.

Inimesi võtab ikka aeg-ajalt jalust nõrgaks mõni maal,skulptuur või kunstiteos.
Vaene Mona Lisa on ära piinatud pidevate spekulatsioonidega tema naeratuse ümber.

Tegelt on mul üks seletus, täiesti mitteteaduslik.Hahaa.
Leonardo veetis nii skulptuuride ja maalide tegemise kõrvalt aega ka põhjalike anatoomia uuringutega.Ta nimelt lahkas laipu -kind of perverse, aga tänapäeva arstitudengid ilma selle kogemuseta operatsioonisaali ei pääseks ju.

Kui 1503.aastal kutsus jõukas firentslane Francesco del Giocondo Leonardo da Vinci maalima portreed oma 26-aastasest naisest Mona Lisast, siis Leonardo muidugi nõustus...

Ta oli eelnevalt viibinud külalisena mungaordu juures, kus töötas usuteemaliste maalide kallal.Samuti tegeles ta hoogsalt matemaatikaga.
(Käisin ka mungaordu ruumides-oh shit....sellest keskkonnast saavad maailma tulla vaid perverdid nagu näiteks võimuhull munk Savonarola.....illusioonid teevad inimesi ikka hulluks aeg-ajalt.)

Millest see maal siis räägib.
Ütlen ausalt, et pole tutvunud teooriatega ega ka lugenud raamatuid sel teemal.usalt öeldes poleks see üldsegi nii tähtis,sest kunst on isiklik kogemus ja võib igaleühele rääkida täiesti eraldiseisva "oma loo".
Ja ma aktsepteerin seda, et kõiki asju saab näha läbi iseenda.

Mulle meeldib end hoida rikkumata mõjutustest, mis võiks mu ideid kõrvale juhtida.
Sellepärast usun, et väikesed lapsed oskaks sellest maalist eriti geniaalselt aru saada, sest nemad ei tea asjast mitte midagi.

Kui Mona Lisa huulte kohal värelebki naeratus ja teda võib pidada mõistatuslikuks, siis palun andke andeks ,kuid absoluutselt iga talumees ja joodik muutuks Toskaana valguse käes jumalikuks olendiks.No tegelikult natuke liialdasin, aga jah...maastiku ilu suhtes oli mul tõsi taga.

Sest Toskaana valgus pole sugugi mitte TAVALINE.
Sõitsin rongiga läbi maastike, mis on inspireerinud Leonardot ja sain aru,et
see looduse idüll ja ka religioossete maalide idüll pluss nendes peituv vaimne pinge
on kõige mõjusam, siis kui maalida NOORT NAIST(sest noored naised, lapsed ja loomad on inimesi paelunud aegade algusest) salapärase ja kauni (isegi müstilise) maastiku taustal, mis on kaugust rõhutava efektiga).(Michelangelo oleks vist maalinud noort meest)

Üks tark raamat ütleb, et maailmas ei ole poeetilisemat teemat kui ilusa noore naise surm.See selleks.
Firenzes ei olnud eriti tihti maalitud naisi tugevatena ja läbinisti võimsate ja arusaamatute hingedena-maali PEATEEMANA.

Ja kui maalida siis elav staatiline skulptuurne inimene oma maali sisse, siis pole ime, et emotsioonid, mis on peidetud Mona lisa suunurkadesse ja silmadesse hakkavad
mõjutama muljet temast-ta on nii neetult elus.
Kui jalutada öises Firenzes ringi, siis seal on kõik skulptuurid nii ELUS, et hirm tuleb peale.
Purjus peaga tuli ette, et kõnetasin neid.Aga nad ei vastanud ja isegi kui vastasid ei saa ma itaalia keelest veel nii hästi aru. :D
Dääm nad on niiiiiii elusad.

Äkki Mona Lisa on maalitud surnud inimese(või skulptuuri) järgi ja siis muudetud elavaks kavalate matemaatiliste pintslitõmmetega. (Mona Lisal on ristatud käed...mis võib viidata ka ristile "GROCE" in italian ja ka surnutel on tihtilugu käed risti.)

YES SHE IS VIRGIN MARIA.
Sest Leonardo oli maalinud Neitsi Maarjaid varemgi.

AGA ILMALIKKE NEITSI MAARJAID, kas keegi sel ajal nägi inimeses midagi JUMALIKKU?
AH?
Inimene oli renessanssiajal alles saamas tagasi jumalaks.(Kirik oli liiga ülbe ja võimas, kuid mitte kauaks.)
Kõigepealt sai jumalaks tagasi mees.
Siis naine.

(Firenze on kuulus oma paljaste meeste skulptuuride arvukuse poolest,mis saab rõõmustada ainult naisi ja geimehi .Eksole ;D
Meenutades Michelangelot, siis töötas ta inimkeha vägivaldsete vormide kallal ka üsna kõvasti.Peaasi oli see, et kui kirikud ja katedraalid hakkasid oma grandioossusega varjutama inimest ja inimeseks olemist, siis Michelangelo skulptuurid tõid linnaruumi tagasi selle kaotsiläinud inimesekuju.Ja mitte tavalise lodeva ja paksu linnakodaniku, vaid heas vormis keha, millel ilmnes lisaks seksapiilile ka "jõudu"-"forza" ja ülevust.)

Aga kunstnik,kes maalib täiesti lambist tulnud Firenze naise kavalaks jumalannaks, kes sajandeid hiljem veel sädemeid pillub.

Leonardo oli väga julge.
Ja isegi kui ma olen kõigest valesti aru saanud, siis humanistidel on täielik õigus näha Mona Lisas ülistust inimese hingele, mis on kui Toskaana maastik-müstiline, kauge ja kättesaamatu.

Ei saa mõista Leonardot kui ei näe ja ei taju oma silmaga kohti, kus
kunst on sündinud.Mitte midagi ei saa mõista detailina,kui ei vaata tervikut.
Aga enamus inimesi ainult vahivad ja loevad oma kunsti seletamise teatmikke.
Screw it!
Sa pead tundma seda.

Sest kuigi räägitakse, et keskkond inimest ei mõjuta.
Siis üks asi mida ma põhimõttekindlalt usun on see, et keskkond mõjutab peaaegu, et kõike, mida inimene teeb.

LONG LIVE THE HILLS OF TUSCANY
HOME OF THE HUMAN MYSTERY and MISERY :D

2006-05-05T14:58:00.000-07:00

Mu viimase aja kõige armastatum sõna on "suhteline", sest kõik ongi ju suhteline...vaataja silmades...see tähendab ka suhetel põhinev või siis lihtsalt suhteline ehk suvaline...tähenduses täiesti juhuslik.

Tahaksin mõelda, et kõik ongi juhuslik.
Tegelt on maailmas väga vähe juhuslikku.
Suur osa sündmusi on ette ennustatavad.
Kui silmad kinni panna ja süveneda asjade arengu loogikasse, siis ....nagu ma kunagi eelmisel aastal kirjutasin...katuselt paistab inimeste liikumises kindel muster.
Mõtlemisega on samamoodi.

Ma näen siin struktuuri.
Ma näen juba praegu mitmete sündmuste toimumist ette,aga ma ei tea kuidas neisse suhtuda.

Sellepärast sõna "suhteline" sobib mulle,sest suhtelisus on tihti täis üllatusi.
Suhteline ei anna ühtegi lubadust,kuid kogu suhtelisuse olemus on väga väga lubaduste keskne.
Positiivseid üllatusi olen ma alati armastanud.

;)

anton n

2006-05-04T14:23:00.000-07:00

Oot-oot...vanasti poeedid haarasid sule, et kirjutada "mõned read"...
veidi vähem aega tagasi kummardusid nad trükimasina kohale ja toksisid paberile oma trükivärviseid sõnu.
Mina sulge haarata ei oska, trükimasinat harrastasin jõle kaua aega tagasi ja nüüd on mulle jäänud vaid arvuti klaviatuur.

Mu pea on täiesti tühi.
Sellepärast kirjutangi täna teile need mõned read, et kahetsusega teatada, et
täna ma ei skoori.

Inimesed ei ole koguaeg ka targad, vahel on nad lollid ka...siis kui mõtted otsa saavad.Või noh....väsimus tuleb ka peale kui peab koguaeg mõtlema.
Nüüd ma ei mõtle enam midagi, ma lihtsalt olen.
Niisama.

Ja nüüd on mul selge, mida ma teen.
I JUST GO WITH THE FLOW.

2006-05-01T13:04:00.000-07:00

Anton Nari filosoofiatund:

TSAU, Täna räägime Leonardo da Vincist....

Esiteks:

NOTHINGNESS HAS NO CENTRE, AND ITS BOUNDARIES ARE NOTHINGNESS.

Ürita mõelda asjast, mida pole olemas.
Ja siis pane tähele, millest sa mõtlesid.

Proportion in all things

PROPORTION IS NOT ONLY FOUND IN NUMBERS AND MEASURMENTS BUT ALSO IN SOUNDS, WEIGHTS, TIMES, SPACES, AND IN WHATSOEVER POWER THERE MAY BE.

Vaata oma parimale sõbrale otsa ja võrdle teda oma lemmiklauluga.
Millised on sarnasused?

EVERY IMPRESSION CONTINUES FOR A TIME IN THE SENSITIVE OBJECT THAT RECEIVES IT; AND THAT WHICH WAS OF GREATER POWER WILL CONTINUE IN ITS RECEIVER FOR A LONGER TIME, AND THE LESS POWERFUL FOR A SHORTER TIME.....

Mida sa mäletad tänasest päevast?
Millist värvi, millist lõhna ja millist häält?

2006-04-29T14:44:00.000-07:00

Kui sügav on inimese hing?
Ma mõtlen selle peale üsna tihti ja saan aru, et inimesed ei ole loonud selle sügavuse väljendamiseks sõnu.Olen proovinud inimesest aru saada.
Tõesti olen proovinud.Aga see on hullumeelne ettevõtmine.Tõeliselt hull, segane, kaunis,veider.....kõike seda ja rohkemgi veel.

Mulle tuleb meelde itaalia tüdruk, kes seletas ühel õhtul Firenzes Toskaana dialektis sõna, mis tähendas üheaegselt nii kõrget kui ka sügavat, kuid ei ulatunud päriselt lõpuni välja. Kummaline oli see, et ma tunnetasin seda sõna, kuid ei osanud väljendada.Ja nii on vist inimesed üldse määratud elama, et me ei saa väljendada väljendamatut.

See teeb helilooja, poeedi, kunstniku ja tantsija elu nii meeletult raskeks.
Ta otsib alati piirväärtusi, kuid on sunnitud lõpmatuse märgi ees seisma jääma.
Ta saab aru, et...tekib surnud ring...ei ole enam sõnu, noote, värve, liigutusi.....
siis hakkab ta neid meeleheites segama lootes luua midagi uut.

Mateeria on aga sama.
Värvide segamine ei muuda värvide olemust.
Siis teeb ta meeleheitlikke katseid asjade olemust võimalikult tõepäraselt jäljendada.

Aga ta unustab ühe asja, et inimese hing on nagu see salapärane Toskaana dialekti sõna-liiga sügav asjade olemuse tabamiseks.Inimese hinge põhjatus ei lase meil midagi maist määratleda.Inimestel jääb üle ainult imetleda Leonardo da Vincit, Michelangelot, Dostojevskit,Plissetskajat,Mozartit....jah võib-olla nad leidsid "fesca", selle Toskaana sõna, mis seletab minu jaoks tervet maailma.

Südamel on tõesti omad põhjused, millest mõistusel aimugi pole.

2006-04-27T10:40:00.000-07:00

xxx

I promise to be GOOd.
But what is GOod and what is Promise???
in the Shadows of the night
where everything could mean eteRnity
until it`s trusty and bright

and eteRnity is sTill a fooliSh second
which separates those who promised
and those who were the reaSon
promises were mAde

still
promised to be GOod

anton n
postcards from
Florence, postcards from hell

2006-04-23T05:16:00.000-07:00

Tere taas,

Mulle tundub, et ostsin hetk tagasi poti-tüümiani, aga ta võib vabalt olla poti-oregaano.Kõige veidram on tegelt see, et ma läksin ostma hoopis poti-basiilikut.
Which was sold already.Nüüd istub see roheline eeldatavalt poti-tüümian akna peal ja lõhnab lihtsalt vapustavalt.Ma hakkan tegelema põllumajandusega.
Kaua võib oma maitsemeelt piinata, kui maailm on täis imelisi maitseid.

Ja ma kavatsen hästi süüa!
Palun tehke head sööki ja kutsuge külla.
Võite mind ka kutsuda külla süüa tegema või iseennast minu juurde süüa tegema.
(Praegu on nati kiire mul, aga varstiiii)

Tegelt ma veel kõike ei oska, aga paar asja tulevad välja vist küll.
Sõpradega tuleb head kraami jagada, mis tuletab meelde, et üksi elades ei saa enam söögiarveid näiteks kolmega jagada, mis kunagi minu eelmises kodus õnnestus.

anton n

2006-04-21T14:53:00.000-07:00

Tere,

Mina olen Anari.
Ma söön kala.
Aga ma pole kass.
Homme lähen jälle kala ostma.
Jee!

Kalaturg, here I come.....

2006-04-19T11:11:00.000-07:00

Ma arvan, et olen viimasel ajal kurje asju kirjutanud.
Kriitilisi.Aga see ei tähenda, et ma kedagi või midagi endast halvemaks peaksin.Seda mitte.Kõik on inimesed ja kõik teevad vigu.Pidevad enesepaljastused on muidugi "so last season", aga ma usun, et ma ei tee kurja kui räägin nii nagu mõtlen.
:)

Ma ei tunne end viimasel ajal inimeste seas hästi.
Võib-olla on probleem selles, et tajun inimesi keskmisest pisut teravamalt.
Võib-olla kujutan seda vaid ette.Mul on inimeste seas viibides kõhe tunne ja seda viimasel ajal tihti.Ma tean, et keegi ei saa mu poindist aru.
Seda ei saagi sõnadega seletada.
Või proovin.
Kui kujutada ette skulptorit, kes peab kuju voolima.
Enne kuju voolimist peab ta end kujutatava inimesega kurssi viima, teda "tajuma".
Olles kujur on kunstnik juba pikemat aega harjunud inimesi "tajuma".
Ja kui ta siis tunnetab inimese isiksuse vastuolusid, tema sisemisi draamasid...siis
hakkab tal korraga vastik.
See olukord meenutab Michelangelot, kes neli aastat Sixtuse kabeli lae all poolselili asendis inimfiguure maalis.
Mida pikemalt ta tööga seotud oli (kangekaelselt tahtis ta kõik oma tööd üksi ja ilma kõrvalise abita teostada), seda valusam oli tal nii füüsiliselt kui hingeliselt.
Ta tajus oma portreteeritavaid iga keharakuga.
See tekitas õudust...tema maalitud kehad ja skulptuurid olid vägivaldsed, piinlesid seletamatus agoonias....ja nii see tuligi....tema teoseid on valus vaadata.
Aga see on ilus valu.Ükskõikseks küll ei jäta.

Ma olen loobumise äärel.Ma ei ole hea valetaja.
Mis imelik asi maailmas peaks mind sundima kujutama inimesi vägivaldsete ja piinade käes kannatavatena?

Mis siis, et kohvikus nad kõik naeratavad nii kenasti ja tänaval tundub, et inimestel on oma asjatoimetusi tehes kõik korras.
Däääm, ega ikka ei ole küll.

ja kui asju näha nii nagu ma neid näen, siis on see murettekitav

ma näen nii ilu kui ka koledust äärmiselt teravalt
Üks kõige jubedamaid asju, milleni ma kunagi jõudnud olen on järgmine:
tõelise ilu ja tõelise koletislikkuse vahel on pisike samm.
Ja koletislikkus lummab inimesi.
Which is a huge crap.

Nad peavad koletislikku ilu "tõeliseks", sest pole tõelist ilu tajunud.

Ma ei jaksa selles groteskses maailmas olla ja teeselda, et olen vaimustuses.
Mind ei koti pealiskaudsus.Aga ma õpin iga päev kuidas olla pealiskaudsem, et "mitte vahele jääda".

Sest kuigi arvatakse, et "erinev" olla on suur õnn ja rõõm, siis paraku
"erinev olemine" tähendab pidevat kolki saamist neilt,kes ei mõtle.

2006-04-17T08:36:00.000-07:00

Kuigi ma pole kirjutanud ühiskondlikel teemadel(Võib-olla on see viga), siis
tahaksin siiski avaldada toetust Peeter Ojale tema võitluses hoolimatuse, kaotatud inimlikkuse ja ühiskonna väärastunud mõttetegevuse vastu.

Tsiteerides Itaalia suurt poeeti ja kirjanikku DANTE ALIGHIERI`t rahvusvaheliselt mõistetavas keeles:

"The hottest places in hell are reserved for those who, in time of great moral crisis, maintain their neutrality."

2006-04-17T03:22:00.000-07:00

Hmm, kõik inimesed on suuremal või vähemal määral kiiksuga.Mjäu!
Selgus, et preili M (tuntud eesti kultuuriringkondades kui väsimatu pidutseja) on hull või siis patoloogia piiril sekeldav inimene.Tal on kinnisidee ja ta elab oma maailmas."Hõljub" oma maailmas oleks õigem öelda.Jah, ta on huvitav inimene, aga see "huvitav" on lihtsalt hirmutav.
Ta joob ja joob ja joob ja veedab öid hõljudes ka muudes narkootilistes avarustes.
HIR-MU-TAV.Mul on tast väga kahju.Tahaksin aidata, aga ei oska ja ei saa.

Mu põhikooli kirjandusõpetajal oli viinaviga.
Üks kirjanduskalduvustega ajalehetoimetaja, keda ma isiklikult küll ei tunne on rassist ja inimestega suhtlemisel nagu Napoleon ehk siis täiesti täiesti mõttetu.

Kunstnik X, keda 1990-ndatel peeti lausa uueks geeniuseks, oeh, ta on natsionalist.

KALLIS NOOR INIMENE,TERE TULEMAST KIRJANDUSE, KUNSTI ja FILMI IMELISSE MAAILMA, ainult normaalsed inimesed on sind ootamas.......

mjäu
:)

2006-04-13T02:15:00.000-07:00

Korgitser

Ühel õhtul märtsikuus läksin ma külla ühiselamusse.
Seal said kokku suurem seltskond noori, kes mulle kõik veel tuttavad ei olnud, aga võib öelda, et said selleks suhteliselt kiiresti.Veini oli meil paar pudelit, pigem maitse pärast kui ületarvitamiseks, sest rahvast tuli pidevalt juurde.Ühel hetkel avastasime, et meil pole korgitseri (olin selle maha unustanud).Preili,kelle juures külalised hängisid oli täis otsustavust koridorinaabritelt korgitseri laenama minna ja kuna tundsin end veidi vastutavana läksin temaga kaasa.

Uks nr 1.
Koputame viisakalt.
Vaikus.Koputame vähemviisakalt.
Vaikus...sammud....üks kartliku ilmega tshikk piilub meid ukse vahelt.
"Ei, korgitseri meil küll ei ole".Uks kähku kinni.
Null naeratust.

Ega siis midagi.
Uks nr. 2.
Hääled.
Viisakas uksele koputamine.
Vähem viisakas uksele koputamine.
Vaikus.Ignoreerimine.

Uks nr 3-7 vastasid "Oi, meil ei ole küll korgitseri".
Haa-haa, millise pühakud ja jumalaemad!!!!

Uks nr.8 (?)

Vene noormees.
"Tere,vabandust ma räägin halvasti eesti keelt, aga ......(pikk vene keelne abivalmis jutt).
Preili Hõust valdas aga suurepäraselt vene keelt ja nii see siis läks.
Meile pakuti kahte erinevat sorti korgitseri.
Vene noormees naeratas, kasutas sõnu "tänan", "palun" ja "head õhtut".

Mõtlesin sel hetkel, et kui ma kunagi peaks tahtma korgitseri või teekannu laenata, siis ma pöörduksin alati suure ja lahke Vene hinge poole.

Üldistamine on pahe, ma tean.
Aga kuna VALIM oli üsna suur selles koridoris, siis konkurentsitult parima tulemuse
sõbralikkuses ja lahkuses saavutas vene rahvus.

Eestlane on oma naabriga Andrese ja Pearu suhetes.
Venelased tundub, et aga armastavad oma naabreid.
Vähemalt ei tunne end peale venelasega suhtlemist nii halvasti, et "tahaks end põlema panna".Okei, ajalooliselt on see kõik põhjendatav.
Igas rahvuses on lahkeid ja ebasõbralikke inimesi.

Aga kui eestlane oma tigedat, kahtlustavat ja kinnist kultuuri ei muuda soojemaks, lahkemaks ja usaldavamaks, siis ei peaks me imestama kui see enesekesksus meile ühel hetkel oma tõelist palet näitab. Enesekesksus ja kahtlustamine ei tee eestlasi suureks rahvaks, vaid vaimult väikeseks ja nüriks.

Pinged, mis pikalt enda sees hoitakse, plahvatavad.
Ja kui miljoni inimese allasurutud tunded korraga või kasvõi eri aegadel plahvatavad, siis võiks Eestit pidada tuumariigiks.
Me olemegi tuumariik, sest ei hävita teisi, vaid ainult iseennast.

Ja kuidas veel....

2006-04-12T15:43:00.000-07:00

Lennukis reisil Berliinist Pisasse istus must paar kohta edasi üks kõhn Itaalia naine, kes kaevas oma kotist välja hiigelsuure kokaraamatu ja uuris seda põlevate silmadega üle tunni aja.Iga lehekülge keerates ta kas ohkas või siis neelas pilguga uusi retsepte üha suurema entusiasmiga.

Vaatasin kella, aga kellaaeg polnud üldsegi mitte oluline.
Retseptid olid lihtsalt nii kohutavalt huvitavad.
Ja kui ma ükskord Itaalia kohvikutesse ja kodudesse sukeldusin, siis sain aru, et kogu mu senine Garfieldi-filosoofia on algusest lõpuni tõene olnud.
Söök on elu!

Tagasi lennates, kui ma ei olnud 24 h maganud, siis üritasin oma pilku raamatusse peites mitte tähelepanu äratada.
Erakordselt veider oli hetk kui üks tshikk (suure tõenäosusega Kesk-Euroopast, näiteks Slovakkiast, sest ta ei lärmanud) istus lennujaama ootesaalis mu kõrvale ja asus lugema raamatut "Da Vinci kood" oma emakeeles loomulikult.
Aga kui siis ma meie raamatute kaanepilte silmitsesin, siis...avastasin, et mina lugesin "The notebook of Leonardo da Vinci" Oxfordi väljaannet.

Kummaline, et Leonardo istus kummaski raamatus ja naeris meie üle.
Nii armas on näha inimesi lugemas raamatuid, mis neile korda lähevad.
Aga veel lahedam on see, kui sul on parasjagu käes raamat, mis esitab sulle pidevalt küsimusi.Õrritab.Ei lase sul turvaliselt sulguda oma väikekodanlikku heaollu.

Raamat esitab sulle väljakutse.
Mis saaks veel parem olla?

Kokaraamat on ka väljakutse.
Armastus käib kõhu kaudu.
Väga tobe lause, eksole.
Aga milleks süüa halvasti kui saab süüa hästi?!

2006-04-08T06:38:00.000-07:00

Jah ,kui sa ükspä lähed otsima ideaalset sõna, siis palun ära ole pahane,kui peale selle kuulmist tunned, et tahaksid surra. Nii juhtuski.
Et tahad.

Jah, ma leidsin.
Sõna.

Suremine on nõrkadele.
Ma tean.Õigemini ma tean,et surma piiril saadakse tugevaks.

Aga kui uskuda Dante Alighierit, siis surm pole hullem kui miski muu elus.
Me ei räägi peaaegu üldse elust, me ei räägi surmast ja armastusest, mis jääb elu ja surma vahele.
Me ainult imetleme nagu kari lambaid neid ,kes oskavad tõelistest asjadest rääkida.
Aga kas pole see mitte rumal-imetleda ainult teisi või siis koguaeg iseennast.
Imetleda seda, mis on kõigis inimestes olemas ja mille leidmiseks pole viitsitud oma laiskusest üle saada ja VAADATA.

Parem on surra päevas tuhandeid kordi maailma ilu pärast kui elada ja elada ja elada ja mitte iialgi silmi lahti teha.

Votvot.Cheesy but true.

Okas,mul sai nüüd kohvi valmis.Lähen joon.

pildil:Sandro Botticelli "Veenuse sünd"

2006-03-29T12:33:00.000-08:00

Ma lähen nüüd never-ever-say-never-landi.
A suur aitäh neile, kes muga tegelesid vahepeal.

As I am back we will have wine and cheese and all that good stuff.
Ma arvan,et te teate küll, keda silmas pean.

Ja kui ma never-ever-say-never-landis ei peaks süüa saama, siis on küll maailma lõpp.
Finito.

MJÄUH!

2006-03-22T01:32:00.000-08:00

To:Kaunid kunstid
From:Anton Nari

U can dance poetry
and
U can rhyme dance
U can paint music
and
u can sing art

U can do
absolutely
everything
that your heart wants

by anton nari

Tegelt ma mõtlesin mingi fkng 3 päeva ja ma sain aru, et ilu on universaalne
Sul lihtsalt peab olema ühe ilu nautimise võimaluse jaoks rohkem annet kui teisele.

Ja kui sa küsid, mis on jumal.
Siis...jumal on maailma ilu summa.
Muide,summa ei muutu kui muudame liidetavate järjekorda.
Celebrate your life, baby.

;)

2006-03-19T06:23:00.000-08:00

Sa võid olla kes iganes, aga siis pole sa keegi
Sa võid olla kus iganes, aga siis pole sa kuskil

aga kui sa oled sina ise
siis paned tähele oma teelolekut

don quijote, lammas või tuuleveski
sel pole korraga enam tähtsust

see oled sina
need on su sõbrad

ja see on aeg
mis teie kõikide üle naerab

p.s aga see ongi nii kohutavalt naljakas

elu, ma mõtlen
see on tõesti naljakas

2006-03-16T03:53:00.000-08:00

GETO SUPERSTAAR
"Ülestähendused Tallinna getost"

Ühe 9-korruselise maja ees said kokku kaks gängi.
Lombakas poiss, laiade pükstega blondide juuste ja inglinaeratusega hakkab
kuttide vahel sajakrooniseid jagama.
Iga poiss võtab pilk maas raha vastu ja peidab selle jope hõlmade vahele või tagataskusse.
Siis heidab inglinäoga poiss pilgu oma impeeriumile noogutab rahulolevalt ja lonkab koos turske saatjaga tänavale.

Poisid hargnevad laiali.Igaüks oma isiklikus suunas.
Majaelanikud alustavad turvauste ehitamist ja blokeerivad majaesise kangialuse ehitades ette suure betoonist seina.
Paarikümnepealised vene noorte gängid armastasid ka oma rahaasju kangialuses ajamas käia ja majaelanikud hakkasid kartma öösiti koju tulemist.
Isegi päeval oli veidi kõhe uksest välja astuda.
Ümberringi on aga turvaline keskklassi fassaad.
Autod, perekonnad, töökohad.

Aga inglinäoga Geto Superstaar naeratab.
Tema äri õitseb.
Tal pole vanemaid.
Vanemad tapsid end ära.Isa jõi end surnuks või tappis ära, seda Geto Superstaar ei mäleta.
Aga Geto Superstaar teab, et tema elul on teine tähendus.
Ta on juht.

Ja kui ta suureks saab, siis saab temast "ärimees".
Võib-olla oma linnaosa võimsaim, aga VÕIB-OLLA võimsaim kogu riigis.

2006-03-15T10:49:00.000-08:00

Mul ei ole süüa.
Aga mul on pudel punast veini.
Ahsoo ja siis on mul koguaeg kõht tühi.
Kui ma mitte midagi ei kirjuta, siis tuleneb see näljast.
Mai saa aru kui nälg on, siis võiks ju süüa.
Ja seda ma kavatsen teha.
Aga see toiduküttimine iseenesest põletab palju kaloreid.
Ma ei tea kas kondine olla on IN,aga kõik mu sõbrad liiguvad selles suunas.
Teate, kui kondine inimene läheb millegi vastu või kukub, siis on jõle kolin.
Piinlik ju.
Pekine inimene aga liigub sujuvalt ja võib öelda, et isegi stiilselt ja helitult.
Tema luud ja kondid ei paista välja ja seega ei näe ta ka nii hirmuäratav välja.
Aga kui inimese skelett sulle sõbra näost või peegelpildist vastu vaatab, siis
on ikka imelik küll.

2006-03-14T11:41:00.000-08:00

SEE, MIDA SA TAHAD ÖELDA,ON SEE, MIDA SA EI SAA
JA SEE, MIDA SA SAAD , ON SEE, MIDA SA EI TAHA

AGA SEE, MIDA SA MÕTLED
ON ALATI VÄLJASPOOL ÖELDA SAAMIST
JA TAHTMIST

2006-03-12T02:46:00.000-08:00

MIDA IGANES NAD EI ÜTLEKS
SA OLED ILUS INIMENE

p.s never forget that

:)

2006-03-11T06:56:00.000-08:00

Kui te seda raamatut ei oma, siis teid pole olemas.

"Kõik seni ilmunud kodukujunduse raamatud on pärit võõralt maalt ja tõlgitud võõrast keelest. "Eesti kodu" on esimene omataoliste seas, kus eesti autor räägib meie oma kodukultuurist. Raamat pakub abi ja tuge kõigile, kellel on plaanis uue kodu rajamine, ja ka neile, kes soovivad oma kodus teha suuremaid muudatusi või lihtsalt värskenduskuuri.
Raamatus on antud soovitusi ja näpunäiteid elupaiga valimiseks, räägitakse
ehitusest, planeerimisest, viimistlusmaterjalidest, värvidest, valgustusest ja sisustusest kuni kodus valitseva meeleolu kujundamiseni. Eraldi peatükk on pühendatud maakodudele.
Pikka aega oma erialal töötanud sisearhitektil Ivi-Els Schneideril on
mahukas teadmistepagas, millest leiavad asjalikke soovitusi kõik
kodukaunistajad. Autor mõtiskleb kodu teemal laiemalt, kui me tavaliselt harjunud oleme - on ju kodukujundus tihedalt seotud kõige meid ümbritsevaga. Oma kodu
kujundades kujundame muljet Eestimaast.
240 lk, kõva köide."

p.s Minu äge ema toimetas selle raamatu! :D

Noh, nüüd te siis teate miks ma nii kohutavalt hea kirjutaja olen.
Ok, nali.

Aa..õigus mai oska nalja ka teha ju.

2006-03-08T16:07:00.000-08:00

Tartus ja kevad.
Nalja teete vä?

Kaks väikest räpase jopega poissi istusid Videoplaneti ees ja vaatasid klaasistunud pilgul telekat, mis rippus videopoe sissepääsu kohal.
Igalpool treppidel ja korrustel jalutasid ringi noored täpselt sellise näoga, et "a mul on jumala pohhui".Laps on väga keeruline olla.
A täiskasvanu on ka väga raske olla.
Ma soovin väga, et nende vanematel oleks nende jaoks aega.

Aga see faking haige kaubamaja maailm mudku toodab juurde üksildust.
Tonnide viisi.
Siin Tartus see üksildus polegi nii rusuv, pigem on see lootusrikas ja
nagu Fucking Amali puhul on ka siin linnas noortel ühel hetkel selle väiksusest kõrini.Karlova ja Annelinna noored ei pea Kaubamaja läheduses vastastikust põlgust arendama.
Ja ma ei kuule noori sosistamas, et Kommertsgümnaasium on Tartu kõige nõmedam kool.

Mul pole fking aimugi milline keskkool on Tartus cool ja milline mitte.
Ometi on siin vähem ükskõiksust ja rohkem siirast uudishimu kui suures linnas põhja pool.Suure linna üksildus ei ole noori veel täiesti üksildaseks muutnud.
Ja autod annavad siin linnas teed.

Tallinnas on elu karmim.
Seal ei paneks räpase jopega väikseid poisse Videoplaneti ees ehk keegi tähelegi.
Nad oleksid enamikule poekülalistest vastikud tüütud putukad, kes reostavad oma välimusega kaunist ja stiilset kaubamaja interjööri.
Ja üleüldse on nende vanemad kindlasti kas narkomaanid või venelased.
Ja et neid on Katleri põhikoolist mitmeid kordi välja visatud.

Sõitsin mõned nädalad tagasi ühe autoga läbi Lasnamäe.
Ma parem ei kirjelda neid nägusid, mida aknast nägin.
Enamik on slaavlased.
Mõned on vägagi ilusad.
Aga nende pilku lihtsalt ei saa sõnadesse tõlkida.
See pilk on kogenud ja elu näinud ja isegi natuke hirmunud.
Või siis täiesti emotsioonitu.
Ja siis need tontlikud Lasnamäe sillad.

Väike räpase jopega poiss on seal täiesti tavaline.
Siin linnas ma ei taha aga mõelda sellest kui millestki tavalisest.

Üksildus.
Getostumine.
Narkomaania.

Mai tea mis toimub.
Ma võiks ju öelda, et see pole minu asi.
See on küll minu asi, sest mulle teeb see haiget.
Kui miski poleks sinu asi, siis ei läheks see sulle korda ju.

p.s Aga meenutades oma kunstiõpinguid eelmisel suvel, siis ei aitäh..uut Marxi pole nüüd küll vaja.Marx pani tähele kui mai eksi Inglismaa tööliste vaesust ja kohutavaid aguleid.Ta kirjutas väga võimsa teooria, aga paraku see Marxi tõlgendus oli maailmale
liiga valus kogemus.

Ma ei julge isegi haiget saada enam, sest ma ei oska maailma päästa.
Aga tahaksin küll natuke.Kui ei tahaks , poleks mõtet vist ollagi.
Küsimus on selles, et keda päästa ja keda mitte, sest kõiki päästa ei saa.See on inimese olemise kõige kohutavam dilemma.

Kõik taandub inimesele endale ja tema suhtele maailmaga.

2006-03-07T13:26:00.000-08:00

Det spelar ingen roll var blixtarna slår ner
1987

"Pole tähtsust ,kuhu äike sisse lööb."

It doesn't matter where the lightning strikes

See oli Lukas Moodyssoni esimese luulekogu nimi.
Ma ei taha sel teemal pikemalt praegu rääkida.
18-aastaselt rääkisin temaga juttu ja ta joonistas mulle sellise märgi nagu "Usk, lootus, armastus"-ankru, risti ja südame.
Niisama täitsa heast südamest.See oli Tallinnas.

Aastal 2000 kui olin 16-aastane viis elu mind Stockholmis kokku ühe tema kooliaegse sõbra Emile`ga Södermalmi Södra Teaterni äärsest boheemlaslikust linnaosast.Tema ääretult segamini ateljeekorteris olin ühel õhtul külaliseks.Emile isa oli kunstnik ja ema näitlejanna sealsamas Södra Teaternis.
Emile näitas mulle Lukase pühendusega luuleraamatut.
Kurat, see oli rootsi keeles ja ma ei saanud muhvigi aru.
Emile aga rääkis , et Rootsi kuulus poplaulja Robyn oli olnud nende paralleelklassist.
Kes ei tea,kust pärineb lugu filmis Fucking Amal nimega "Show me love", siis nüüd teate, et seda laulis Lukase armas kooliõde.

Haha!
Refrään kõlas umbes nii:

Now show me love
Show me love, show me life
Baby show me what it's all about
You're the one that I ever needed
Show me love and what it's all about, alright
Don't waste this love I wanna give it to you
Tell me what you got, show me what you can do
Show me love, show me everything
I know you've got potential
So baby let me in and show me love
Show me love, show me life (alright)
Baby show me that it's all about
You're the only one that I ever needed (show me love)
Show me love and what it's all about, alright

:D

Ma ei usu, et elus on ainult juhused.

Miks ma olin nii rumal ja küsisin tema käest What is love,vastust lootmata...ise teadmata,et seda küsin ja et ta ei osanud midagi muud öelda kui pikalt vait olla ja maha vaadata ja...tegelt need pool tundi, mis me juttu rääkisime tähendasid mulle ikkagi palju.

Need kokkusattumised saavad tähendada ainult seda, et eesti keeles hakkavad need tema kirjutatud asjad varem või hiljem kõlama.

Show me love, show me life

Hmm.
Universaalne.
Ega 1998 polnudki niiväga erinev noortele Rootsis ja Eestis.

Ja kas see on ka juhus, et Lilja-4-Everis Lilja sõbrannat mänginud tshikk oli Mustamäe getos minu naaberkoolist.Vene koolist noh.

A võib-olla tekkis mul mingi paranoia kogu selle juhuste tulevärgiga.
Oleme siis ausad.

Ma usun, et ma suudan Lukase ängistust natukenegi mõista.
Seda getode ängistust kindlasti.Ja võib-olla isegi seda ängistust, mis tekib siis kui kedagi liiga palju armastada ilma vastuarmastuseta.Universaalne noorte värk ,kas pole.:)
Ja kui ma 16-aastaselt Stockholmis Solna linnaosas rulluiskudega ära eksisin,siis nägi Solna välja nagu Mustamäe.

Kurat.
Vad gör jag här ?

2006-03-07T09:15:00.000-08:00

http://www.hot.ee/hingehoiukeskus/hingehoid.htm

Kui inimene viiakse psühhiaatriahaiglasse, siis palju peenem oleks tema kohta öelda, et ta viibib hingehoidlas.Hinged on hoiul või remondis.
Eeldada tuleb nüüd muidugi seda, et hingi saab parandada.
Aga uksehingi ju saab, miks siis tavalisi inimeste hingi ei peaks saama.

Friedrich Dürrenmatt "Füüsikud"-see raamat on praegu väga kasulik läbi lugeda.

2006-03-06T12:38:00.000-08:00

Ja Anton Narilt saate tellida meeldetuletuse oma mobiiltelefonile, et maailm on üks haige koht, kus elada.
See, et maailm on ilus ja huvitav, see ei tähenda midagi-haige on ta ikka.
SICK PLACE!
Üks vares istus Emajõe ääres ja kraaksus murelikult.
Pardid istusid jääl. Nad on harjunud ootama, et äkki läheb paremaks.
Aga vot, mis ma ütlen.
Maailm ei lähe paremaks.
Haige koht.
Nii haige, et varsti ma ei kirjuta siia enam ridagi.

ÄSS

Kaks ärtut
Potit kiusavat
Nad mudku
Kivadega
Loopivat
Kaks ristit
Mõtlesivad
Poti päästa
Ärtud kivadega
Surnuks loopida

2006-03-05T14:19:00.000-08:00

pühendustega Edward Käärkäele ja kõigile osavalt kääridega toimetavatele südamekirurgidele
SICK!!!!

MUL P`LE

Kui mul pole midagi
Võtta
Pole ka anda
Kui mul pole tõsta
Pole ka kanda

Kui mul pole öelda
Pole ka mõelda

Kui mul poleks mind
Siis poleks ka sind
Tõtt öelda
Vajagi välja mõelda

anton nari

2006-03-04T12:21:00.000-08:00

Publiku nõudmisel panen selle postituse uuesti üles, lootes, et ma ei saa peksa.:P

Eile öösel esitati mulle mõnusalt intrigeeriv küsimus.
Küsimus selle kohta keda pean praegu Eesti parimateks kirjutajateks.
Kahju, et suur osa absinti minu saabumise hetkel hävitatud oli.

Absindipudeli läheduses ei osanud ma loomulikult midagi väga pädevat kosta.
Võtsin siis 24 h mõtlemisaega.

Preili Grõuss üllatas mind Apollo raamatupoes, kui ostsime üht sünnipäevakinki-raamatut nimega "Seks tulevikus".
"Miks teil need raamatud nii odavad on? Keegi ei osta või?"
Müüja punastas:"Ostetakse ikka....jajaaa..palju ostetakse".

Ostetakse jee!

Püüan vastata nüüd intrigeerivale küsimusele lähtudes kõige noorematest kirjutajatest, kes hakkasid tegutsema
1990-ndatel ja hiljem.Ja Tartu Ülikooli juura 2006 bachelor degreedele soojad tervitused.:)
Hähä.Polüglotid.

Absindivaba Vastuste Nurk:

Eesti kirjandust uuendanud "kirjanik" on tegelikult tuntud kunstnikuna K.(Thank god we have surrealism!)
Eesti parim poeet on noor fotograaf K.(Vaadake pilte!!!!)
Eesti kõige vingem luuletaja ja sügavaima tunnetusega kirjanik on tuntud muusikuna C.

(Sorri, kunagi ütlesin C-le, et see pole veel nii kindel, et ta eesti kirjanduses sama tugevalt skoorib kui muusikas .... ma muidugi lootsin, et Eestis on ikkagi mõni andekas poeet või miski.....aga tuleb välja, et tegelt polegi talle kedagi vastu panna ...võtan sõnad tagasi.A.D 2006 on kindel laks, et Eesti parim kirjutaja on muusik!Aga mul on hea meel, et kui teda intervjueerisin, siis hakkasid asjad nii tema kui Eesti hiphopi jaoks ülesmäge liikuma.)

Eesti üks huvitavamaid moodsa aja kirjanikke teenib elatist kriitikuna L.(säravaimad metafoorid ja teadmised popkultuurist)

Siis on veel mõned noored näitekirjanikud ja romaanikirjanikud, kelle kohta jään vastuse võlgu.Pole veel lugenud.
Hoian neile pöialt.
Sest nad tunduvad meeldivad inimesed.
See on põhiline eks.
:)

Köhh-köhh.
Aga mind see loomulikult ei koti.

Sest mina olen Anton Nari.

Ja minu sõber on Peeter Oogen.
Sander Iiber käib ka külas.
Noh peaaegu nagu kirjandusklubi "Poeesia" vä.

Ohsa pühamüristus, mai tahtnud kedagi solvata.

2006-03-02T13:16:00.000-08:00

1.Privaatsusest
ANTON NARI
Vaatlused kohvikus

Kui sa oled privaatselt, omaette, enda loodud piiridega ruumis, siis loovad vahemaad teiste inimestega illusiooni sinu turvalisusest,õnnetundest ja heaolust.
Piisab ühest segajast, ärritajast, ruumi endale nõudjast ,et sinu privaatsus kaotab oma eemaloleku mõnu.
Sinu väikest universumi ei kõiguta mitte miski, välise maailma hädaorg jääb meeldivalt kaugele.Häda neile, kes julgevad võtta sult sinu privaatse ruumi, mida oled pidanud jagamatuks.Ajalehtedes kujutatud saabuvad katastroofid, pinged sisepoliitikas või kultuurisündmused mõjuvad oma arvukusega väsitavalt, mittemidagiütlevalt ja apaatsust tekitavalt.
Ajaleht sinu privaatsust ei lõhesta.Sa jääd täpselt niisama pealtvaatajaks kui kohviku laua taga suhkrutükke kohvitassi loopides.

Võõrandumine on võimas ja isegi ettekandja naeratus või suvaliste inimeste pilgud ei suuda sind tardumusest üles raputada. Sinu privaatsus kaitseb sind kontaktide eest teiste inimestega. Nad on küll lähedal, kuid täpselt nii lähedal kui ühe telefonikõne, meili või hõike kaugusel.Ometi ei ole sul põhjust ega soovi nende privaatsust häirida.Teised ei tunne vajadust sinu privaatsust segada, sest neil on nende endi oma, mis pakub mugavat äraolemise võimalust või meeldivat jutuajamist veel meeldivama inimesega.Privaatsus on sinu üksindus inimeste sees, millele sa ei otsigi vastandit-koosolemist.
Sa oled igast kohvikus istujast täpselt sama kaugel kui inimesest Uus-Meremaal.
Privaatsuse rikkumiseks peab sinus olema motivatsiooni kedagi teist tema omaetteolekus häirida.
Lähedal asuvad inimesed on nii neetult kaugel.Ja sinu privaatsuses kujutluses tekkinud maailmad on lähedased füüsiliselt kaugete inimestega.
Privaatsus on sinu sisemise maailma tasakaalu otsimise püüe.
Hetked iseendaga,mis muutuvad inimestega täidetud maailmas väga kallihinnaliseks.

Privaatsuses lahustad sa endale oma AJA teiste inimeste aegade sees ja teisi inimesi silmanurgast jälgides saad kindlustunnet enda jätkuvas olemasolus ja vastavuses
inimese prototüübile.
Kui sa oleksid näiteks taksikoer, siis visataks sind kohvikust välja, juhul kui sul puudub peremees ja sa oled omapäi kooki ostma saabunud.
Veel jubedam on olla tavaline Pontu, keda niikuinii isikliku peremehe vääriliseks ei peeta ning kohvikutöötajad taipavad väga kiirelt, et söögilõhnade peale on kohale ujunud keegi illegaalne prügikastikoer.
Häda sulle kui sa peaksid kõigi oma heade soovide juures veel kole välja nägema!
Inimesena on sul aga turvaline viibida kohvikus ja kuulata kõiki neid võluvaid helisid, mis sulle meenutavad, et kuskil tehakse süüa, kuskil juuakse kohvi,naerdakse, kohatakse sõpru ja kallimaid.See on inimeste maailm ja sina oma privaatsuses peaksid juba olema kursis nende reeglitega.
Oma privaatsuses oled eraldatud aknaga, mõningate ustega.
Sul on sinu isiklik aeg, mida keegi ei pea vajalikuks segada.
Privaatsusest saab ühel hetkel uus seisund "EEMAL".

Eemal(olekust)

Eemal olles oled sa väljaspool oma privaatsust.Sa asud jagatud ruumis koos teiste kehatute tegelastega, kes reisivad mõttelistes avarustes nagu sinagi.
Eemal olles kaotad sa lõplikult igasuguse sideme oma kohmaka inimesekehaga.
Sa reisid ilma reisikohvriteta kohtades, kus sa pole oma noore elu jooksul veel kordagi käinud, naeratad vandeseltslaslikult inimesele, kelle pilgus peegeldub
seesama "EEMALOLEK".Te tajute hetkeks oma asukohta kehatus ruumis ja saate sellest sekundi jooksul aru.
Hiljem võidab privaatsus eemaoleku ning te taandute üksteisest.
Pilgud, hääl ja liikumine on aga selgeks teinud, et mõtteliselt olete rännanud samades "eemaloleku -lennukites".Te olete nagu kaks hääletajat maanteel, kes reisivad eraldi,kuid mõistavad üksteist poolelt sõnalt.
Kui eemaloleku unenäolisuses julgeks keegi tulla ja küsida kuhu te rändate , naerataksite, kehitaks õlgu ja jätkaks hääletamist.
Kui üks hääletaja peatab auto, kutsub ta kas teise kaasa või lehvitab korraks hüvastijätuks.
Eemaoleku unenäoline kontakt leiab küll ajutiselt lõpu, kuid kõigis järgmistes eemalolekus veedetud tundides on kohatud inimene äratuntav.
Tema eemalolek, mis lõikus sinu eemalolekuga loob olematu turvalisuse tunde.
Te olete nagu kaks metsa eksinud inimest, kes usuvad teise võimesse orienteeruda.
Ometi ei oska eemalolekute lõikumise hetkel kumbki orienteeruda
Siiras mitte millelgi põhinev lausa pime usaldus muudab kõik eemaloleku kogemused imeliseks.Kui on olemas koht kus inimesed on võrdsed ja vabad, siis on nad seda vaid oma eemalolekutes.

siiralt teie

Anton Nari

fotol: olude sunnil Sid Vicious
http://www.goodrock.com/productpics/shirts/thumbs/p4507.gif

2006-02-27T02:24:00.000-08:00

IMAGINARY COFFEE SHOPPING IN MY IMAGINARY COFFEE-HOUSE WITH MY IMAGINARY FRIENDS

-Üks Caffe Latte palun.
Jah 3/4 piim palun.

-Nagu tavaliselt?

-Jah,nagu tavaliselt

-Rummikooki ka on vä?

-Oi,meil on palju rummikooke...

-Nii, palun see kõige väiksem mulle(osutab näpuga kõige suuremale rummikoogile)

-Maksate kaardiga või sularahas?

-Ma maksan hiljem

-Suur tänu

-Toon arve lauda?

-Jah, parem oleks

pildil: olude sunnil Federico Fellini(papparazzi foto)

2006-02-21T13:52:00.000-08:00

Roosad kõpskingad

Elas kord üks väike dinosaurus.
Tal olid sahtlis roosad kõpskingad.
Aga kuna dinosaurusele ei läinud kõpskingad üldsegi mitte jalga, siis ta vaatas neid igal laupäevaõhtul õrna pilguga.Pärast vaatamist pani dinosaurus kõpskingad ilusasti krabisevasse paberisse tagasi ka.
Aga kuna dinosaurusel oli üleüldse vähe asju ja palju metsikut loodust, siis olid kõpskingad talle kõige kallim varandus terves maailmas.

Ühel päeval laskus taevast alla sädelevas tähepurus haldjas ja maandus pikutavate dinosauruste keskel.
Armastusväärse naeratusega pöördus ta jõhkrate lõugadega sauruse poole, kes tigedalt susises ja sabaga lajatas, nii et maa värises saja kilomeetri raadiuses.

Haldjas oli väga viisakas tegi kniksu ja küsis kus ta kõpskingad on ja kas keegi on neid näinud.

Väike dinosaurus neelatas ja sosistas:"Minul ei ole roosasid kõpskingasid-ma isegi ei tea kuidas need välja näevad!"
Aga kuna väikesel dinosaurusel oli hea süda , siis ei osanud ta loomulikult üldse valetada.Nutupisarad kurgus ulatas väike dinosaurus pappkarbis kõpskingad haldjale.

Haldjas naeratas aga nähes väikese dinosauruse piiritut kurbust.

"Päh, mul polegi vaja neid enam.Kingin need sulle!Ma sain uued blahnikud, need on ülituusad!"

Väike dinosaurus hakkas nutma ja tema rõõmupisaratest tekkis Atlandi ookean.
Dinosaurused surid välja, sest kõik emadinosaurused jäid väikese dinosauruse kõpskingi imetlema ja isadinosaurused jäid teiselepoole Atlandit tobedaid kõpskingi kiruma.

Edasi teate ise mis juhtus.
Ei hakka ajalugu ümber jutustama.

2006-02-21T11:39:00.000-08:00

Minu "mentor" võitis kord Stockholmis Ilmar Laabaniga kihla vedades pudeli punast veini. Laaban oli aus mees tõi pudeli veini talle ära ka.(Jutumärgid on sellepärast,et ma pole veel julgenud talle oma "asju" saata, kuigi ta seda soovis-ma pean seda vist varsti tegema.)Ehk on viimane aeg. Sest ma ausalt öeldes ei kujuta ette kelle arvamus mulle peale tema veel rohkem korda saaks minna.

Ma kardan, et noh..ta on vana mees ja...olen oma ajas rikutud "cartoon networki" ja MTV-ga.
Ja kui ta Laabanist rääkis, siis...oleks ma vaid saanud teda näha ja temaga rääkida.

Hea kui saab luua midagi "uut"-oponeerida, vaielda, kahtluse alla seada....kuigi alati pole ka mõtet kõrgel lennata kui Ikarose tiivad ei kanna.

Kõik praegused klassikud on küll huvitavad, kuid liiga "noored" või siis oskavad liiga vähe kreeka ja ladina keelt.Rääkimata araabia keelest või jiddishist.Tegelikult teen nalja-ka praegustel on palju mida õpetada.

Nüüd ma siis olen saanud õppida ühe sakslasest ja ühe peruulasest professori käe all.
Mul on tunne, et ma ei õpigi midagi traditsioonilises mõttes, vaid pigem läbi intuitsiooni ja piltide.
Aga see on hea.

Tegel(ikul)t saab õpetajaid olla mitu.
Sinu elu või "vana kooli" mentor.
Inimestelt õpib niigi koguaeg.

Aga mulle tundub, et osa tekste on inimeste eest ära peidetud.
Aga äkki ongi need vaja kas Firenzest, Sao Paolost või kasvõi Granadast
üles leida.

Ma ütleks praegu(ast), et Puudumine häirib mind märksa enam ka Olemasolev.
Ja siis häirib mind ka see, et äkki ma pole nii osav võõrastel meredel purjetama
ja kirjapandud sõnu röövima.
Ükskord ma purjetasin Läänemerel ja sealt mastitipust paistis maailm hoopis avaram kui ma seda kunagi varem näinud olin.

Suvehommikul Skääridel katkisest raadiost Rootsi kalurite mussi kuulata ja kogu laeva meeskonnale hommikusööki valmistada....mere kohal libisevad hommikused loiud kajakad ja päike pole veel kuigi kõrgele kütnud.
Elamise võlu.

Dolce Vita.

2006-02-18T16:03:00.000-08:00

Kui teil juhtumisi on keegi õppejõud või mentor, siis suure tõenäosusega saadaksite talle meili. Suhteliselt lühikese ja kirjavigadega.
Õppejõud vastaks veel lühemalt ja emotsioonitumalt.
Kuid Arthur Rimbaud-siis 17-aastane poeet võttis kätte ja kirjutas oma kirjanduslikule nõuandjale ja professorile.
Rimbaud oli sõber hallutsinatsioonidega armastades pööraselt luuletaja Verlaine`i.
Kiri on kirjutatud enne Pariisi minekut, enne pöörase, ennasthävitava dekadentliku elu algust.

See on teist korda kui Anton Nari tõlkes saab siin lugeda Rimbaudi mõtteid.Kui ma rikkaks saan, siis saab minu saidil osta reklaami ja eeldatavasti hakkavad teie armsate silmade ees vilkuma absindireklaamid.
Ühesõnaga pahed saavad rohelise tule.
(Aga esimene Rimbaudi kiri on leitav kuimaieksi maikuust 2005 RK-s)

Kiri Theodore De Banville`ile, 24.mail 1870-ndal aastal

Charleville(Ardennes), 24.mail 1870
Härra Theodor de Banville`ile

Hea professor,

Oleme jõudnud armastuse kuudesse; olen peaaegu
seitseteist.
Lootusrikas ja unistusi täis iga nagu öeldakse ja olen alustanud-lapsena, keda puudutas muusa-vabandust kui see on banaalne, väljendama oma uske, lootusi, tundeid-kõiki neid poeedile kohaseid asju-nimetan seda Kevadeks.

Ja kui ma saadan teile mõned neist värssidest-seda oma hea kirjastaja Alph.Lemerre`i kaudu, siis on see sellepärast, et ma armastan neid Parnassi poeete-alates poeedi Parnassi kuuluvusest on ta armunud ideaalsesse ilusse; seda ma imetlen teis ,naiivsena , teie Ronsardi järglasena, me 1830-ndate meistrite vennana, tõelise romantiku, päris poeedina.
Sel põhjusel siis-see on rumalavõitu, kas pole, kuid ikkagi?....

Kahe aasta pärast, võib-olla ühe aasta möödudes, peaksin olema Pariisis.
Anchio, ajakirjandushärra, minust saab Parnass!
Ma ei tea mis on mu sees...mis otsib väljapääsu.....Ma vannun, kallis professor, et jumaldan alatiseks kahte jumalannat-Muusat ja Vabadust.

Ärge kurvastage liialt neid värsse lugedes....te suudaksite mind õnne ja lootusrikkuse saatmisega hulluks teha, kui seda vaid sooviksite, hea professor, leida kohta Credo in Unamile Parnassil...peaksin olema seal viimane number. See oleks kõigi poeetide ühine Credo!..
Ambitsioon! Oo hull ambitsioon!

Arthur Rimbaud

2006-02-17T10:22:00.000-08:00

Ebatäiuslikkus.
Imperfection.
Isikupära.

Anna sellele nimi ja inimestel ja asjadel on hing.
Kogemata kogenematus.
Ma ei usu, et armastatakse täiuslikkust-pigem armastatakse selle puudumist.
Suhet täiuse ja ebatäiuslikkuse vahel.

Isikupära ei saa jäljendada.
This is so personal stuff.

Kate Mossist ilmub autobiograafia veebruaris.
"Model of imperfection"

Kui kellegi kohta saaks öelda -Sina oledki 90-ndad.
Kate on.
Tegelt on ta 168 cm pikk, ei anna avalikkuse ees tihti intervjuusid ja on mitmete edetabelite järgi kõige paremini riietuv naine maailmas.
Septembris pildistati Mossi kokaiini tarvitamas.
No big surprise!
Maailm, milles ta töötab ja tegutseb on väga SICK e. HAIGE.
Siinkohal on meenutamist vääriv Jürgen Kaljuvee juhtum.

Ja Vivienne Westwood kandis showl t-särki " I am not a terrorist, please don`t arrest me!".Särgid said üsna populaarseks.
Ja McQueen on kandnud showl särki kirjaga "We love you Kate".

Tänase jutukese moraal on järgmine-HEA sõprus võidab KURJA väe.
U can`t beat kaheksakümnendad and u can`t beat üheksakümnendad!

IMPERFECTION is nothing compared to SICKNESS, that happens in the world.

2006-02-15T11:56:00.000-08:00

Põhimõtteliselt liikus kõik kavatsetud suunas.
Ma jõin oma klaasi valget majaveini Huudlevates Sudengites.
Kõik oli kerge lihtne ja hea ja hea seltskond on sellistel puhkudel asendamatu.
Helen jah. Seekord mitte Lissabonist ei rääkinud me, vaid Valenciast ja nii mõnestki kohast veel.Hea on omada spetsiaalseid (nii ütlevad dnb inimesed) sõpru!

Tuletõrjealarm.
10 minutit.
Kaos.
Sigaretid.

Polegi nii hull.
Ettekandjal on tuletõrjealarmiga raske meenutada mida tellisime.
Niisiis tuleb ta tagasi, vaatab meile otsa nagu kurblik hüljes ja ütleb:"Palun tellige uuesti!"
Inimesed plaksutavad.

Chance 2.
She remembers my wine.
Good.

Maailm.
Ettekandja-first class.

Nii.
Kus ma nüüd olengi?

Ahah.
Miks.

Ma ei saa CT inimeste massis enam hingata.
See ei ole üldse fun-tõesti.
Kui ei saa liikuda, hingata ja rääkida.
Vastik.
Ja miks mu riided katki olid?
Ja miks keegi selles massis mind käperdas?

Vastik Valentinipäev.

Õnneks on igas massis ka mõistlikke inimesi-keegi kaastundlik ja hea väike ingel, kes
sind välja aitab.Tavalisest kõige suuremast hädast.
Inimesed ei ole oma olemuselt halvad.
Kuid massis on nad kõik halvad, sest nad on võimetud.

Ja mul oli nii häbi olla nende inimeste vahel.
Kui ma pean trügima nagu nõukogude aja defitsiidipoes või ONOFF väljamüügil või Roskildel(kus inimesed jalge all surnuks tallati), siis ei suuda ma enam pidu nautida.

Kultuur on palju enamat kui filmid ja muusika ja teater.
Kultuur on ka käitumiskultuur.

Lugupidamine teiste inimeste suhtes.
Inimlikkus.

Mul jätkus sel hetkel iseendastlugupidamist, et lahkuda.
Ilma peota.

Kas ma pole mitte üliemotsionaalne ja liialdav ja ei tee sääsest elevanti?

Ei.

Niikaua kuni üks inimene julgeb öelda JAA, kui teised ütlevad EI või öelda EI kui teised ütlevad JAA, siis pole kellelgi õigus seda ühte häält maha suruda.

Seda ütles ka kuulus mees John Stuart Mill.

Kummardus talle selle eest.

2006-02-13T14:18:00.000-08:00

Kui ma oleksin 24 h purjus(ja ma saan seda olema) ropendaksin peaaegu sama hästi kui preili Kelli Grõuss.Ma pole seda ainult korralikult proovinud veel.

Ma olen kummalisel kombel eksinud.
Etteaimatult.
Ettearvamatult.

Kadunud
Ülesleitud

Tõlkes kaduma läinud
Väga väga kaduma läinud

2006-02-11T13:08:00.000-08:00

Üks korralik suhtekorraldustudeng lihtsalt peab olema kursis ideega "piltidest meie peas" ja ettekujutuse tähtsusega.
Peaksin ehk seletama?
Mõnus on oma mõtteid laiendada ja "sürrealiseerida", sest ainult sürrealiseerimine aitab mõtetel muutuda realiseeritavateks.
Ma peaksin ehk lisama, et lisaks teaduslikule mõtlemisele on olemas müstitsism, spirituaalsus, klaaskuulilt ennustamine, ebausk ja muu pöörane.
Ei tahaks teaduslikule mõtlemisele keskmist sõrme näidata, sest põhjust nagu pole ju-
ratsionaalsus toimib.
Kuid üks korralik suhtekorraldustudeng teab ka seda, et kõik irratsionaalsusele allutatu täidab suurepäraselt oma eesmärke, mis omakorda keerab kogu õpetatava teooria pea peale.Põhimõtteliselt "ei tohi" nii teha, aga olgu teadmiseks kõigile, et ainult nii "saab". Milline mõnus vastuolu ja hea, et keegi peale minu sellele ei mõtle.Hähä.

Ja kui suhtekorraldustudeng saaks valida, mida oma eluga peale hakata, siis sooviks ta ehk olla võlur või printsess.

Muinasjutud tunduvad ehk nõmedad ja mahakäinud, kuid kõik tänapäeva suured narratiivid laenavad nii mõndagi muinasjuttudest ja religioonist.

Kõik millest me aru ei saa , ajab meid vähemal või rohkemal määral segadusse.
Kui me juba segaduses oleme, nõustume kergemalt ka kõige napakamate ideedega.

Pildid meie peas on väga võimsad ja nõuavad endale televiisorist, kinost ja arvutiekraanilt lisa.

Aga unenäos hakkavad need pildid omavahel kombineeruma ja uusi lugusid moodustama-ootamatuid , salapäraseid, õudsaid...hehe.

Kui pildid kõigest hoolimata pikalt saata võib alustada oma uut ja muretut pildivaba elu, aga siiski nähtu ei unune nii kergesti.

Ma peaksin alustama pildivaba süsteemi loomist.
Andeka programmeerija mõistusest piisaks, et teha ümberprogrameerimine.
Kuidas kustutada inimeste mälust aastasadu alandusi, kadedust ja masendust külmast ilmast ja raskest tööst.
Ja siis on luuletajad , kes kirjutavad "Must lagi on meie toal".
Aga kui kollektiivne mälu siiski pikalt saata, siis jäävad alles unenäod, unistused ja muu lohutust pakkuv.

Ja ma ei lisa siia ühtki eksitavat pilti.
Kujutage ette kümmet tonni lund.
Ja siis kujutage ette mittemidagit.
Suur tänu.

2006-02-08T12:17:00.000-08:00

Olen mõelnud inimestele ja asjadele nende ümber ja siis olen mõelnud ruumile inimeste ja asjade vahel ja siis olen taibanud oma ebaõiglust nende kirjeldamisel, nendest arvamuse kujundamisel ja nendega suhtlemisel.
Kuidas ma saakski saada inimestest, asjadest ja ruumist aru kui nad ei seisa iialgi paigal.
Muutuvad suhted, asendid asjade suhtes ja mõtted inimeste, asjade ja ruumi kohta.
Kes on autorid?
Ma ei tea.

Võiks ju öelda, et mina olen autor.
Ja sina oled autor.
Ja tema ka on autor.
Oma maailma autoriõigus on meie oma.
Kuid kus asub PÄRIS maailma autoriõigus?
Kuid mis saab siis....kui..PÄRIS maailma ei olegi.
On vaid ebaõiglased ringi sibavad inimesed, kes hommikuti ilmuvad tänavatele ja õhtuti jälle kaovad kuskile.
Kui vähe autorid oma loomingust tegelikult teavad.
Maailm ei püsi paigal.
Ei lase end mitte kunagi tabada.

Kuid.

Väikeste asjade poeedid.

Vaatavad peegeldusi aknaklaasil, silmis ja langevates vihmapiiskades.
Rohkem küsimusi ei ole.
Nad on lapsikud, veidrad, vahel kurvad ja vahel nii neetult õnnelikud.
Ja isegi kui nad on kasutud KASU kõige tuntumas tähenduses, siis kuulub neile mu süda.
Ja süda pole ju niisama minema loopimiseks.

pildil: Oksana Akinshina filmist "Lilja-4-Ever"

2006-02-06T09:36:00.000-08:00

koht: TALLINN kohvik "Mmuah"
aeg: veebruar 2006
tegelased:

Blond umbes 30-aastane naine mustas kostüümis, kauni näo, värisevate käte ja eksleva pilguga.

Tumedapäine hobusesabaga Donatella Versace disainerkostüümis 40-le lähenev fuuria, viimase peal kunstküüned, end mehe käevangu naelutanud.

Suurte ambitsioonidega väikeettevõtja-hõreneva pealaega, vaikne, disainerülikonnas, oma abikaasa raudses haardes , joob cosmopolitani kokteili aeglaste mõõdetud sõõmudega....heites pilku oma vallandatava töötaja avarasse dekolteesse, püüab menüüst eksklusiivset toitu leida...

Fuuria:"Me oleme sunnitud Teid vallandama, sest Teie töö ei vasta meie poolt seatud kvaliteedinõuetele.Te oleksite kohe alguses pidanud mõtlema kõikide nende asjade peale, millele Te ei mõelnud.Me oleme investeerinud Teisse palju raha ja milline on tulemus?!!
Tulemust ei ole!"

Naine Mustas:"Ma siiski sooviksin kuulda põhjust miks Te mind töölt lahti lasete?Ma tean, et olen võtnud endale lisakohustusi, kuid see oli minu valik."

Naine jääb rahulikuks proovides
mitte tähele panna naisülemust, kes on klammerdunud mehe külge nagu hiidkrabi.
Ta püüab peita oma ilusaid käsi, mis kipuvad laual värisema.

Fuuria:"Mul ei ole vaja Teile midagi selgitada,alates tänasest ei soovi me Teid enam tööl näha. Mis? Hakkate nutma vää?"

Naine Mustas:"Ei, ma ei nuta. Ma sooviksin lihtsalt teada MIKS Te mind tegelikult vallandasite?"

Fuuria:"Meil ei ole teid enam vaja, Te ei suuda töötada nii nagu me seda ootame!Te ei tee piisavalt hästi tööd ja kogu Teie koolitusele kulunud raha oli üks raiskamine.Vaadake kui palju me Teie koolitusse investeerisime!"

Naine Mustas, Fuuria ja Väikeettevõtja jätkavad oma külma kalkuleeritud keskustelu rahast, kasumitest ja investeeringutest.
Anton Nari teeb sääred.
Viimane aeg on lahkuda.
Tõesõna.
Kuid enne kui lahkuda....tuleks ehk heita pilk mineviku flashback`i
Andestage mulle see tagasivaade.
Näen ma seal midagi?
On see videofilm petlik, näen ma und või on reaalsus nii käegakatsutav, et ettekujutus annab alla?
See oli siinsamas praegu.
Ma ei kujuta midagi ette.
Kõik on PÄRIS.
Jah , just nii see ongi-tõde, mida tunnistan on reaalsem kui reaalsus ise.

Perefirma.
Tallinnas on perefirmasid. Osaühinguid.
Kiire kasum. Kiired ärid. Rikastumine.
Uus raha.
Seks.
Reisimine.
Solaarium.
Seks.
Kunstpäevitus.
Kunstküüned.
Seks.
Solaarium.Solaarium veelkord.
Neurootilisus.
Sigaretid.
Seks.
Uus auto.
Uus äri.
Uus maja.
Kiire elu.
Raha.
Seks.
Uued töötajad.
Koolitus.
Turunduskeemid.Ei turundusjuhti ei palka veel.
Gaas põhja!
Finantsskeemid.
Kiire.
Seks.
Solaarium.
Ivo Nikkolo.
Dolce & Gabbana.
Seks.
Gaas põhja!
Me jõuame veel!
Tulevik on meie!
Raha on meie!
Ooo...

Elu on laif.

2006-02-02T03:53:00.000-08:00

"Väike kass kel on suured vurrud
su käpp juhatab tuulte koori
tähti langeb kui sa lööd nurru
ookean peegeldub su silmis

Mõnikord küsid sa endalt
miks sinu saba sind kardab"

(Ilmar Laaban)

"Ma elan nagu idioot; ma ei tea mis on õige,
ega oska tahta teada;
ma võin kõigele takka kiita, sest mul on ükskõik, ja järgmisel hetkel on mul ükskõik, mis ma rääkisin, sest ma ei mäleta midagi."
(Tõnu Õnnepalu)

Mõnikord on tunne, et pikk teekond seisab ees.
A see mis praegu on naeruväärselt naljakas.
Naeruväärne ei tähenda ,et peaks naerma.
Nagu armastusväärne ei tähenda,et peaks armastama.
Ja nii nagu paljud sõnad ei tähenda mitte midagi.

ja muusika.

2006-01-30T08:55:00.000-08:00

Ma joon juba mitmendat tassi kohvi.
Konjakit ei paista kuskil.Stop.Ma leidsin jerezi sherry(tiramisu!)pudeli!Attention!
Veini ma jõin täna pärastlõunal balleti kõrvale.

Tänased Simpsoni osad selgitasid välja, et Bart Simpson on gei.
Homer Simpson leidis, et Bart peab meheks hakkama ja viis ta metsa hirve tulistama.
No hirve ei paistnud kusagil ja Homer ja tema sõbrad jäid lõkke äärde magama.
Aga, et üritust mitte maha kanda sõitsid nad magav Bart süles jõuluvana põdrafarmi.
Homeri sõbrad avastasid , et Bart magab ja küsisid:"Kuule Homer, aga sul on tütar-teeme temast mehe? Talle meeldib tulistada?!"
Homer raputas pead:" Oeh, mu tütar on taimetoitlane ,ta ei tulistaks iialgi põtra."
Põdrad peksid ofkoors Homer Simpsoni läbi ja õigel hetkel saabus kaugjuhitava jõuluvanarobotiga hättasattunud Homerit ja Barti päästma perekonnatuttavast geimees John.
Homeri sõbrad karjusid: "Aitäh, et meid päästsid John-me teeme nüüd mida iganes sa soovid."
John naeratas.
Homer aga patsutas Barti teel koju ja teatas:" Poeg, tee oma eluga mida soovid, mina ei sega vahele.Peaasi, et sa õnnelik oled."
Lisa Simpson:"Jou Bart, isa arvab, et sa oled gei."
Bart:" Ahah."
:D

Moekunstnik Arne Niit(oli au teda kuulata hiljuti Laura korraldatud üritusel) soovitas MTV-d vaadata kui tahad teada mis TOIMUB.
No ma vaatasin siis: keegi tütarlaps nimega Hilary Duff laulis pidutsemisest.
Shakira purustas oma boyfriendi autot.

Telekas on põnev.
Mul pole telekat.
Naljakas on.
Telekas on...imelik.

2006-01-27T12:45:00.000-08:00

Ma pole mingi kultuuriinimene kui ma tahaks kohvi konjakiga!
Ma pole ka päkapikk, kes köögis 100-grammiseid kange kangutab.(Jah, Malwiina!)

Mul on vaja inimeseks saamisel:

kohvi
konjakit
jäävett sidruniga
postkaarti Kerttult (ja ühisfotot queen Beatrixiga)
rahu
vaikust
arvutimängu "lasagne from heaven"
natuke paberit ja katkist pliiatsit (must pastakas on hea)
pildiraamatut antarktikast
natuke muusikat ja midaiganes-kusmaolen-inimesi

suur tänu

kummardustega

anton nari

p.s pildil Eduard Tubin (remember ballett Kratt!)

2006-01-25T09:54:00.000-08:00

"Kuule?!"

"Noh?"

"See Pelikan seal."

"Noh?"

"Mis noh? Kas sulle ei tundu, et see pelikan seal jõllitab kahtlase näoga?"

"Ära vaata kui ei meeldi."

"Ta käib mulle närvidele, kui ta seal silmi pilgutab"

"Kurat, ära vaata seda pelikani siis."

"Äkki tal on silmad haiged?"

"Misasja!!!"

"Noh. äkki ta pilgutab silmi sellepärast, et tal on silmad haiged"

"Noh ikka vahib veel või?"

"Ei vahi, nüüd pani prillid ette ja loeb mingit ajakirja."

"Noh, aga mis sest pelikanist enam."

"Aga tal on silmad tõesti haiged-kannab prille ja värki."

"Pole enne näinud siis lühinägelikku lindu vä?"

"Ma pole näinud ajakirja lugevat pelikani."

"Kahju küll."

"Ja kui päris aus olla, siis veel vähem olen ma näinud kaubamajade katalooge lugevat pelikani."

"No aga lindudel on ju ka asju vaja."

"Arvad?"

"Sul on ju ka asju vaja."

"Tõsi see on, kuid ma mõtlesin, et..."

"Tead mees, ära mõtle nii palju....."

p.s Minu vastaskorteris elavad 2 noormeest, kes peavad technopidusid.
Ühel õhtul koputas techno-mees ukse taga ja küsis viisakalt kas ta võiks tikke laenutada. Mul oli juhtumisi köögis "Pelikanmehe"(no see on üks Soome lastefilm)tikutops.
No ma pole kade tüdruk üldse.
Ja techno noormees nr.2 tõi pelikanmehe tikud ilusti tagasi ka.
Aga mu naabrite naaber, kelle uksele on musta markeriga kirjutatud "FUCK YOU!", see tähendab siis, et.....nohh...teda ma pole veel kordagi näinud.
Ju siis on tal oma tikutops olemas.:D

2006-01-19T14:15:00.000-08:00

Kõik saab alguse kui sa enam ei usu.
Näiteks seda, mida raadios mängitakse või telekas näidatakse.
Sa ei usu enam suurt osa asju, mida sa näed ja kuuled, sest need ei huvita sind ja kui sa endasse süüvid-ei ole kunagi tõeliselt huvitanud ka.
Siis veedad sa päevi tühjalt enda ette passides. Vaikusest saab suur Hiina Müür ümber sinu.
Müra, mida sinu ümber luuakse ,on vajalik vaid selleks, et sa mitte mingil juhul mõtlema ei hakkaks.Ei ole oluline, mida raadios öeldakse - see ühetooniline müra kaotab oma mõtte juba esimeses noodis.Ajalehtedes rõhutatakse ühte ja sama ideed 40 korda ridade peal ja ridade vahel kuni sa hakkadki uskuma, mida sulle räägitakse.
Oluline on, et MIDAGI öeldakse.
Ometi sa tahad midagi mäletada.
Sa ei taha meenutada ühetoonilist müra.
Sa paned käed kõrvadele,aga siis sa lihtsalt näed värve ja asju.
Kõigel on kuju ja värvitoon, mitte miski peale õhu ei taha olla läbipaistev.
Ja kui sa juhtumisi teed tööd või õpid või oled pühendunud kellelegi või millelegi, siis ei ole sul aega, et maha istuda ja natuke mõelda.
Ja isegi kui sa mõtled, siis hakkad ehk tegutsemagi, kuid oma tegutsemisega oled valikuvõimalustest kõrvaldanud võimaluse teises suunas tegutsema hakata.
Suund on valitud.
Kui sa oled suitsetaja mõtled ehk, et peaks maha jätma.
"Jätame koos!" mõtled sa enesekeskselt ja püüad sõbraga koos suitsetamist maha jätta.
Sõber suudab ja sina ei suuda.
Paratamatus.
Sa teed asju kas liiga palju või liiga vähe. Mitte mingil juhul ei tee sa asju parasjagu.
Sa kardad asju, mida sulle öeldakse, et PALUN KALLIS KARDA NÜÜD seda, seda ja seda ja ära mitte mingil juhul unusta, et maailmas valitseb ka oht x, oht z ja oht y.

Ja sa joonistad püüdlikult tabeli, mis koosneb maailma ohtudest, õudustest ja katastroofidest ja nende keskele joonistad sa naeratava enda.

Ja su joonistamisõpetaja seisab su selja taga nagu kunagi 10 aastat tagasi, lööb käsi kokku ja hüüab:" Nii andekas laps!Sa ei ole neid asju ju kunagi näinud, aga oi kui tõepäraselt üles joonistasid!"

(Mõttes sa ohkad, et ikkagi sa ei oska nii rõvedalt joonistada nagu elu TEGELIKULT on.)

2006-01-18T12:20:00.000-08:00

Tegevus: umbes poolteist aastat tagasi Eesti Vabariigi pealinnas
Tegelane:kohe kirjeldan

Vabaduse väljakul:

"Kustkohast võtab ta (kuulus Eesti näitleja) pähe, et ma teda tahan?!!!Aru ma ei saa! Teil Eestis on ikka asjad väga huvitavad!"

(kulgeb demonstratiivse rahuga kontsade pahaendelisel klõbinal hooletult üle sõidutee, pikk siidsall efektselt üle õla, äärmiselt ohutuna mõjuv "nojah-mind-ei-huvita-pange -end-põlema-nägu" ees. )

Öösel kohas nimega "Chillout" :

"Mida sa tead Soome heliloojatest?"
"No ma tean Sibeliust!"
"Püha taevas, kas ainult Sibeliust?!!!Neid on ju veel nii palju...Aho, Raitio, Englund.
Oh aga millest veel rääkida siis!Põhimõtteliselt ma tutvustan sulle nüüd paari inimest..."

Siinkohal tõstan ma mõttelise tervitus champagne-pokaali
kõigile Tallinnas viibivatele diplomaatidele ja kultuuriesinduste inimestele!!

Carrie Bradshaw nutaks praegu ja Holly Golightly muretseks kiiremas korras käekoti-koera.

Teretulemast Hullumaja Puhvetisse, joogid on maja kulul!

2006-01-15T13:26:00.000-08:00

Admiraliteedi basseinis elab üksik vana ja paks luik.
Kui Tallinnas toimusid Sadama päevad, siis ajalehes kirjutati temast ja õhutati talle saia tooma.
Sadama päevadele ma ei jõudnud, kuid olen Admiraliteedi basseini äärsetes laevades käinud. See on ikka linna esinduslikeim kai.
Luik tunneb end seal üsna koduselt.
Ma ei ole teda ammu näinud.
Aga selle peale ütleksid mõned , et keda kotib üks kuri luik Admiraliteedi basseinis.

Mind ei huvita, mida teised inimesed arvavad.
Kui sul on kuskil maailmas sõber, siis sa tunned tast puudust.

Isegi kui ta on lind.
Isegi kui ta on paks.
Isegi kui ta teeb näo, et on kuri.

2006-01-13T03:44:00.000-08:00

Kui ma teda esimest korda nägin naeris ta nagu kanaarilind mitu heliredelit maha.
Kõigil järgmistel kohtumistel on süvenenud destruktiivsus, dekadents ja kõik need muud d-tähega sõnad.

Kui kanaarilinnul puuris igav hakkab, siis ta lõugab oma lindude keeles: "Mis passid, tahad lõuksi saada vä?!!!"
Ja kui igavusest saab tema põhiline seisund, siis jääb ta magama ja toksib unes nokaga nähtamatuid vaenlasi.

Aga kui kanaarilind puurist lendu pääseb, siis tiirutab ta elegantseid ringe ümber laelambi, flirdib akna taga ahhetava varblasega ja on oma psühhedeelsuses ääretult inspireeriv lind, kelle provokatiivsus paneb proovile nii mõnegi kiindumuse.

You can never tame a wild bird!
Kas ma pidin tõesti saama täiskasvanuks,et sellest aru saada.

foto: www.birdsofparadiserus.com

2006-01-11T13:42:00.000-08:00

Katoliku kirikus ,mis pühitseb neitsi Maarja pärispatust pääsemist seisab altari ees
valges kuues püha isa ja loeb kolmele vanaprouale katkendeid piiblist.
Ta suu liigub katkendlikult teksti rütmis, mida ma ei kuule , sest seisan kiriku väravate juures.
Pimeduses sätendavad kiriku vitraazaknate mosaiiigid, aga vanatädid neid mosaiike vist ei näe-nad kuulavad usinalt pühakirja.
Minul on mosaiigid.
Vanaprouadel jutlus.

Eile istusid kaubamaja ülemisel korrusel nooblis restoraanis kolm vanaprouat pärlite ja karusnahast mütsidega.
See oli sõbrannade kohvitund, millele ma peale sattusin.

Aga üks vanamees Raekoja platsi ääres käis mööda seinaääri ja kordas omaette valemeid.Tal oli malelaud käes, aga ma ei näinud seda, sest seisin Huudlevate Sudengite kuju juures.

Õhtul "Suudlevates tudengites" suudlesid noored laivis ka. Mul oli klaas majaveini ees.Üks rahulolev härrasmees , kes istus oma daamiga kõrvallauas tõstis klaasi ja
raputas seda nagu oleks seda terve elu veiniistandustes harjutanud.

Aga eksamite ajal on kergemeelsus moes.
Sõprade ja deitimise terviseks!

Vanaduses jõuab ju malet mängida ja pühakirja kuulata!

foto: iceblog.puddingbowl.org

2006-01-09T14:31:00.000-08:00

Tänane stseen on filmist "Breakfast at Tiffany`s".
Ja kui ma peaksin põhjendama miks just SEE...- aga miks mitte?
Kas teie siis ei tunne vahel, et kõik on nii imeilus ja elu on hea, kuid kui keegi küsiks uuesti -oleksite nõus alates homsest elama teistsugust elu teiste inimestega ja teises kohas.
On see siis üldse võimalik?
Olla ÄRA.
Iseenda eest ei saa minna ÄRA?
Saab.
Juhul kui sa ei ole see, keda arvasid end olevat.
Kummaline on aga see, et väga vähesed mõistavad, et neil on olemas pärismina.
Ja kui see teadmatuses inimene meenutab näiteks aastavahetusel oma elu ilusamaid hetki, siis olid need kõik "PÄRIS".
Ma olen märganud, et pärismina kaotamise tunne on väga paljudel mu sõpradel.
Mis ma oskan öelda?
KEEP FIGHTING

Holly Golightly: You know those days when you get the mean reds?
Paul Varjak: The mean reds, you mean like the blues?
Holly Golightly: No. The blues are because you're getting fat and maybe it's been raining too long, you're just sad that's all. The mean reds are horrible. Suddenly you're afraid and you don't know what you're afraid of. Do you ever get that feeling?
Paul Varjak: Sure.
Holly Golightly: Well, when I get it the only thing that does any good is to jump in a cab and go to Tiffany's. Calms me down right away.

Lähme Tiffanysse.
Ostame ilusaid asju.
Joome end keset päeva purju.
Kõlab nagu plaan.
Võimas mästerplän.
aga
oo ei
see on nii "last month".
Ainus võimalus tänapäeval hälbida on olla normaalne.
Aga seda me ju keegi ei taha.

:)

Hähä.